Kriisid kui võimaluste aeg

Kriisid on täiskasvanu elus tuttavad asjad, olgu selleks lahkumineku kriis, töö kaotamise kriis, isiklik arengukriis või mõni muu isiklikult puudutav kriis. Praegu on kriis peaaegu kogu maailmas, k.a. ka Eestis. Selline globaalne olukord mõjutab meist igatüht omal viisil ja võib tekitada lainetades meie isiklikes eludes omakorda ülevalpool loetletud kriise.

Mis on kriis oma olemuselt?

Kriis on selline olukord, kus vanaviisid asjad enam ei toimi või neid enam pole ning uut reaalsust pole inimene jõudnud luua. Selline olukord tekitab “seisaku” tunnet ning võib tunda anda ka “vabalangemisena”, “augus olemisena”, “segadusena”, “lootusetusena”.

Kriisidel on omad etapid, mida on hea endale teadvustada

Esimene etapp on eitamise faas, kus inimene ei suuda veel psühholoogiliselt uut olukord vastu võtta ning proovib jätkata vähemalt oma mõtetes nö vanaviisi.

Teine etapp on viha etapp, kus tekinud olukorra vastu kasvab pahameel ja viha. Antud etapp on vajalik selleks, et inimene saaks hakata teadvustama, mis on juhtunud ning teadvustada ka oma emotsioone, mis inimeses tekivad. Antud etapp võib olla väga vabastav, kui lubad endal kogeda kõiki neid negatiivseid tundeid, mis kriisi olukord sinus tekitab.

Kolmas etapp on kurbus. Kui viha ja teised jõulised emotsioonid läbi töötatud, siis tuleb kurbuse faas, kus sa hakkad mõistma, et nii nüüd on ja see teeb sind kurvaks. Ka need emotsioonid on väga vajalikud just selleks, et hakata leppima antud olukorraga. Samas ei tasu leppimisega kiirustada, vaid lasta endal tunda ka kurbust.

Neljas etapp on olukorraga leppimise koht, kus sa võtad vastu uut reaalsust nii nagu ta on ja hakkad õppima elama sellega. Selles etapis hakkad sa rohkem vaatama tulevikku, mitte minevikku.

Väga tähtis on teada ka seda, et etappide vahel liikumine ei toimu lineaarselt ehk sa võid liikuda edasi tagasi erinevate etappide vahel kuni jõuad neljandani ehk leppimiseni. Olenevalt kriisist, mis su elus aset leiab võib etappide läbitöötamine võtta aega mõni kuu kuni mõni aasta.

Kriisid kui võimalused uueks elupöördeks

Olen oma elus läbi teinud julgelt öeldes mitu kriisi. Neid on olnud nii tööalaseid, suhtealaseid, positiivseid nagu lapse sünd ja emaks saamine kui ka valusaid arengukriise.

Algklassi lapsena tegin läbi suure muutuse vene koolist–>eesti kooli ajal, mis peaaegu keegi veel selliseid keelekümbluse muutusi ei harrastanud. Ilmselt tol ajal ma ei teadvustanud seda kriisina, kuid veel tänasel päeval mäletan, kuidas ma ei osanud esimesel koolipäeval küsida eesti keeles, kus asub tualett ning kodus nutsin end magama õpikute taga, sest ma ei saanud midagi aru, mis seal kirjas oli. Olin vaid 8 aastane.

Tookordne kogemus andis mulle oskuse hakkama saada erinevates keskkondades ja eluolukordades, kuhu elu edaspidi mind viis. Lõppes ju kooli vahetamise kogemus siiski väga positiivselt- mind võeti eesti laste poolt omaks, õppisin keele selgeks ja ehitasin tänu sellele endale ka hea elu.

Võimalik, et antud kogemus ka karastas mind ning edasised elulised muud kriisid on tundunud mulle kohati põnevate väljakutsetena. Kriis on justkui ebamugav olukord, milles on võimalusi tõusta fööniksina tuhast.

Minu kõige suurem kriis aga ka suurim võimalus tekis siis, kui jäin 4 kuuse lapsega üksikemaks. Olles kaotanud kõik, millest olin aastaid unistanud, pidin hakkama üles ehitama tervet oma reaalsust uuesti. Käisin läbi kõik kriisi etapid ühte ja teistpidi. Kui ühelt poolt antud kriis oli mind emotsionaalselt täiesti laastanud, siis teiselt poolt andis see mulle usu, et ma saan ju kõike uuesti üles ehitada ja veel paremini!

Sellest ajast on pärit sügav usk, et kõik asjad juhtuvad mingi erilise põhjusega ning et elu kannab läbi nende raskuste, mis ta on teele veeretanud. Läbi selle kriisi toimus minus iseendaks kasvamine, oma elukutsumuse leidmine ja vana pangatöö seljataha jätmine, vanadest ja mittevajalikest hirmudest lahti ütlemine ning uue suhte  ja perekonna ehitamine just sellisel kujul nagu mulle päriselt vajalik ja tähtis. Sellest kogemusest on mul suur õppetund, et kui vana kaob ja uus hetkereaalsus on segadusseajav ja üldse mitte see, millest oled unistanud, siis tähendab see suurepärast võimalust luua endale veel parem elu, kui elasid enne!

Hilisemates kriisides on olnud ka töökoha kaotamist ja töökoha otsimist. Sellest räägin peatselt lähemalt, sest näen, et antud teema on ühiskonnas eriti aktuaalne ning soovin pühendada sellele rohkem aega ja mõtteridu.

Ja lõpetuseks on mulle sulle ainult kaks küsimust:

Mille jaoks sa kasutad tekkinud aega?

Muretsemiseks, paanikaks või leppimiseks, rahulikuks sisevaatluseks ja võimaluste loomiseks?

/0 Comments/by
, , ,

Kodukontoris töötamine- kuidas õnnestuda?

Riigis kehtiv eriolukord on pannud paljud töötajad viimastel nädalate kodukontorisse tööle. Osade jaoks on see midagi harjumuspärast, paljude jaoks on aga täiskohaga kodunt töötamine uus väljakutse. Kuidas seda korraldada nii, et tööülesanded saaksid tehtud, pere hoitud ja säiliks tasakaal enda sees?

Olen ise olnud nii täiskohaga kontoris käija kui täiskohaga kodukontori kasutaja. Mõlemal kohal on olnud omad plussid ja miinused ning minu eelistuseks on aastatega välja kujunenud tasakaal nende kahe vahel.

Praegu on aga olukord selline, et tuleb anda oma parim just kodukontorist töötades. Jagan sinuga 5 nippi, kuidas seda kõige paremini teha:

  • Otsi üles oma motivatsioon. Kui sa oled motiveeritud, siis sa leiad võimalusi, mitte takistusi ja töö sujub paremini, kui madala motivatsiooniga töötades. Töötajat saab kõige paremini motiveerida töötaja ise. Küsi endalt, mis on praegu töö juures hästi? Mille eest oled tööandjale tänulik ja miks sa just praegu töötad antud töökohal?
  • Nädala ja päeva eesmärgid. Pane endale kirja, mida sa plaanid ära teha nädala vaates ning pane iga päeva kohta kirja 3-5 asja, mis kindlasti peavad saama tehtud. Asjade kirjapanemisega on suur eelis see, et suure tõenäosusega saavad nad ka tehtud. Mulle meeldib eelkõige selle juures see, et kui mul on päevas kirjapandud 5 asja ära tehtud, siis tekib minus eduelamus, et „sain hakkama“. Seda isegi, kui postkastis on veel mitu lahendamata teemat. Kui keskendud kõige olulisemale, siis suudad oma töös olla edukas ja tuua tulemusi.
  • Avasta oma rütm. Nüüd kus sa töötad kodukontorist on sul eriline võimalus jälgida oma sisemist rütmi- mis aegadel oled sa kõige produktiivsem? Kui tihti vajad puhkepause? Mis annab sulle energiat ja mis võtab ära? Sellest lähtuvalt planeeri oma päevakava iseenda sisemise rütmi järgi. Erinevad inimesed on produktiivsed erinevatel kellaaegadel. Arvesta sellega ka iseenda juures. Tähtsad asjad tee ära siis, kui oled kõige erksam ja heal juhul voo seisundis ning kiireid e-maile, mis ei vaja süvenemist saab saata ka siis, kui ühe käega mängid lapsega või soojendad lõunasööki 😊
  • Kindel päevakava. Loo endale rutiin ja päevakava. Alguses, kui jääda kodukontorisse, siis võib tekkida kiusatus proovida töötada ilma kindlate reegliteta, natukene „nii kuidas juhtub“. Kindel päevakava annab ajule võimaluse vähem mõelda „mida järgmiseks“ ning rohkem keskenduda ülesannetele, mis peavad saama tehtud. Samuti toetab antud päevakava kõiki pereliikmeid (soovitatav on teha igaühele oma päevakava), kus lapsed näevad, millal saavad vanemate tähelennu ja abi. Hea nipp, mida lugesin on see, et laste küsimustele vastamiseks jaotatakse mehega/naisega päev pooleks. Päeva esimeses pooles vastab laste kõikidele küsimustele näiteks ema ja päeva teises pooles teeb seda isa. Nii saab üks lapsevanem keskenduda vähemalt pool päevast järjest oma tööülesannetele. 
  • Aeg endale. Kui tööd on palju, pereliikmed nõuavad oma, siis kindlasti ära unusta kõiges selles ka iseennast. Mina alustan oma päeva sellega, et iga hommik enne tööpäeva lähen koeraga poole tunnisele jalutuskäigule. Kontoris töötades, kuhu pidin sõitma hommikuti 30 minutit ma seda teha ei jõudnud. Vähemalt kolm korda nädalas võtan päeva lõpus endale aega, et teha tervisesporti või koeraga pikem jalutustiir. Kuna mulle meeldib väga ka lugeda, siis leian päeva jooksul ka aega kasvõi 15 minuti kaupa sirvida põnevaid raamatuid. Tee midagi täiesti iseendale ja lase pereliikmetel ka enda eest hoolitseda. Nii oled järgmiseks tööpäevaks reipam ja rohkem motiveeritum.

Eriolukorra ajal kodukontoris töötamist võib näha keerulise väljakutsena, kus peab korraga olema hea töötaja, lastele õpetaja ja perele kokk, kuid võib võtta seda ka võimalusena avastada paremini iseennast. Kõigepealt tasub iseendasse sisse vaadata, kas sa üldse teed enda jaoks sobivat tööd ning teiseks, kas sa oled siiani töötanud vastavalt oma sisemistele rütmidele? Julgustan sind nägema antud olukorda erakordse võimalusena, kus ühe avastusena saad sa teada ka seda, kui hästi kodukontor sulle sobib. Vastavalt sellele avastusele, saad edaspidi teha vajadusel ümberkorraldusi oma senises töös.

Sellest, kuidas asju päriselt ära teha ja oma energiataset kiiretel aegadel hoida olen kirjutanud siin.

/0 Comments/by