Ilusat alanud septembrit ja uue kooliaasta algust! Kelle lapsed on alustanud kooliteed või käivad algklassides- tahan teiega jagada kogemust oma lapsepõlvest, mida suutsin siduda aastakümneid hiljem oma praeguse karjäärivalikuga ning ka nippe, kuidas saate oma last juba praegu toetada, et ta leiaks kergemalt ülesse nooruspõlves oma südame kutset.

Kogemuslugu

Öeldakse, et endale sobiva eriala/karjääri valikuks vaata ennast vanuses umbes 7-14 eluaastat. Pigem võiks rõhku panna kooli algusaegade aastatesse. Mida meeldis teha? Mida tegid vabal ajal, mis võttis sult ära ajataju? Mis olid põhilised mängud, mida mängisid? Võib olla teadsid, kelleks tahad saada, aga võib olla mitte. See amet polegi nii tähtis, need tegevused, mida tegid vabal ajal on tähtsamad.

Mina olen praegu karjäärinõustaja ning mõned aastad olnud ka personalitöö peal. Järjest rohkem tunnen, et karjäärinõustamine ja ka life-coaching, mis on justkui iseenesest tulnud juurde läbi klientide soovide ja vajaduste, on see, mis mind enim paelub. Hakkasin siis mõtlema, kas juba lapsepõlves olid olemas seosed või märgid, et midagi sellist võiks mulle sobida?

Mäletan seda, et keskkolis meeldis mulle väga psühholoogia tund ning tegelikult rääkisin vanematele ka psühholoogia õpingutest ülikoolis, kuid tol korral ei tulnud vanemad selle mõttega hästi kaasa, sest väidetavalt psühholoogid ei teeninud piisavalt hästi (nüüd on ajad kindlasti muutunud, aga ikkagi tasub nooruki soovidesse süveneda ja mitte päris igat karjääri rahaks teha).

Lapsena meeldis mulle mängida ühte sellist mängu- ma panin põrandale laiali erinevaid kujukesi ja loomakesi, meisterdasin mõnest karbist sõiduvahendi, mida nimetasin ise bussiks ning läksid rooli. Hakkasin mööda tuba ringi sõitma, võttes kujukesi ja loomakesi “bussi” peale ja viies neid natukene edasi sellest kohast, kus nad enne olid. Praegune mälestus sellest mängust on ere ja tugev, et aitasin neid väikseid mänguolevusi justkui oma punktist kuhugi edasi, kuhu nad teel olid. Karjäärinõustaja amet, milleni jõudsin 6 aastat tagasi peale lapse sündi, tundub ühtivat selle põneva mänguga. Kordagi ei olnud mul soovi saada bussijuhiks. Lapse mängude seletused võivad olla hoopistükki teistlaadsed, kui meile täiskasvanutele võib tunduda.

Teine mäng ja tegevus, mis oli minu jaoks läbi aastate lapsepõlve jooksul näitas suunda minu pereväärtuste poole. Mängisin aastaid erinevates mängudes ja olekutes “kodu”. Küll oli see liivakastis perele eluaseme ehitamine, onnid ja mängunurgad, mis alati tähistasid kodu kuni The Simsi telekamänguni välja. Mäletan, et ehitasin veel sellist “kodu onni” ka 11-12 aastaselt. Suureks saades avastasin, et tegelesin küll palju karjääri loomisega, õpingutega, projektidega, kuid sisimas igatsesin kogu aeg perekonda. Kui tuli perekond, siis jõudis minuni ka rahu. Ja huvitaval kombel hakkasin aru saama, et kõik muud paljud tegevused olid justkui asendustegevused. Praegu naudin oma pere teadlikku loomist ja kasvamist väga. Huvitav on see, et antud valdkond on mul tugevalt välja toodud ka elunumbri all (mis on 6).

Kuidas toetada oma last südame elukutse avastamisel?

Toon välja mõned tegevused ja märgid, millele tasuks lapsevanemana tähelepanu pöörata, kui soovid, et su lapse karjäärivalik oleks tulevikus südamelähedane ja tema endaga kooskõlas.

• Arenda lapse tugevusi, mitte ära tegele enamus ajast tema nõrkustega. Juba kooli minnes on su lapsel välja kujunenud tema tugevused ja nõrgemad kohad. Märka neid tugevusi, mis su lapsel tulevad loomuomaselt ja toeta neid. Olgu see emptaatilisus, liidriks pürgimine, julgus, nutikus, huumorimeel või midagi muud. Kui see omadus tõuseb eriti tugevalt esile iseenesest ehk loomuomaselt, siis ära proovi last tagasi tõmmata, et ta oleks “nagu teised”. Toeta selle omaduse arengut sinu lapses. Seda saab teha läbi huvialade, trennide, mitte keelamise ja julgustamise. Nõrgemaid kohti tasub arendada, kuid suuremat rõhku soovitan pöörata tugevuste veel tugevamaks muutmisele, mitte proovides nõrku kohti ära elimineerida (et jällegi olla nagu hea tubli keskmine laps) 🙂
• Usalda oma last rohkem. Lase lapsel katsetada ja proovida erinevaid huvisid, mis tal võivad tulla läbi aastate. Niimodi õpib laps ka iseennast tundma. Seda nimetataske välistamise meetodiks- proovid midagi ära ja kui ei sobi, siis sobivate valikute ring langeb kitsamaks. Tihti valime kooli minevale lapsele ise esimesed trennid, sest laps ei pruugi veel teada/arvata, mida üks või teine ala tähendab. Lase lapsel proovida, jälgi teda huviga ja kuula ka tema arvamust. Kui tal midagi päriselt ei meeldi või ei sobi, siis see on algkooli aastate ajal väga okei. Kui sa teda julgustad leidma seda “oma ala”, siis ta ka kindlasti leiab.
• Tee vahet iseenda täitmata unistuste ja lapse elu vahel. Mõnikord juhtub nii, et lapsed kipuvad olema lapsevanema unistuste edasikandjad. Või peavad nad tegelema nende aladega, mis lapsevanemale endale nooruses meeldisid. Ära selle lõksu lange, vaid mäleta, et sinu laps on individuaalsus ning tal võivad olla omad soovid ja teistsugune teekond, kui sul on olnud.
• Jälgi lapse vabaaja mänge. Mis mänge ta naudib ja mis rolle ta seal võtab? Soovi korral pane need asjad kirja. See info on väga kasulik, kui laps jõuab teismelise ikka ja hakkab mõtlema oma tuleviku peale. Sa saad talle neid asju meelde tuletada ja rääkida võimalikust seosest tulevikuga, mis võiks talle sobida. Lõpliku valiku las noor teeb ikkagi ise.
• Unistamine, töö ja õnn- ole ise eeskujuks. Räägi lapsele läbi aastate, missugune on õnnelik elu, mida talle töö juurde annab, kui ta saab suureks suureks (mitte ainult raha, et ära elada), et töörõõm peab tulema südamest ja tasub valida sellise eriala, millega saab rakendada oma isikupära ja tugevusi. Ma tean, et oleme paljud tulnud kasvatusest, kus tööd tehti raha pärast või selle pärast, et pidi lihtsalt midagi tegema. Mul on rõõm näha, et minu vanemad suures plaanis tegelevad aladel, mis neile ka hästi sobivad. See annab mulle julgust tegeleda ka ise sellega, mis on mulle südamelähedane. Ole ise oma lapsele parim eeskuju tööõnne loomisel!
• Loovus ja kulgemine- tutvusta lapsele neid termineid. Kui mina laps olin, siis keegi ei rääkinud mulle, mis asi on loovus või kulgemine. Neid termineid õppisin alles suureks saades ning näen nüüd, et nendel on otsene seos õnneliku karjääriga. Loovus ei ole ainult kunst ja muusika. Loov mõtlemine on piiridest välja mõtlemine ning julgus teha midagi teistmoodi. Kulgemine on aja mõiste, kus midagi tehes kaotad sa ajataju ning su tegevus ja sina saate üheks. Sellist tegevust üles leides iseendas on suur märk õnneliku südamekutse leidmisel. Räägi lapsele nendest mõistetest ja aita tal leida neid kahte ka oma lapsepõlves.

Lapse isikupära joonistub välja juba beebi eas ja see pidevalt areneb. Arendades oma vanemlikku empaatia oskust ja võttes aega märgata, saad sa toetada oma lapse õnneliku elu loomist, millest suur osa on ka töö ja eneseteostus. Aita tal koguda mälestusi ja märgata oma tugevusi juba varakult.