Iga lapse sünd annab lapsevanemale võimaluse endasse sügavamalt vaadata. Lapse sünd on elu üks suuremaid muutusi ja ka kriise, kus koos lapsega sünnib ka lapsevanem, isegi kui see on teise või kolmanda lapse sünd. Lapse sünni alguse teekond võib olla kerge, aga võib olla ka täis kohanemist, hirme ja justkui enda kaotamist. Kõik selleks, et koos lapsega saaks sündida parem ja ka õnnelikum “mina”. Minul on olnud suur au seda läbi teha kaks korda!

Esimesel korral sukeldusin beebi maailma üleni ning tema esimesel eluaastal ei tahtnud teha muud, kui olla oma lapsega. Kõik võis oodata- töö, eneseteostus, tulevikumõtted. Teadsin, et üks hetk see aeg saabub, kus saan ennast ka muus rollis väljendada, aga ma ei kiirustanud sinna. Lõppkokkuvõttes olin lapsega ligi 3 aastat ametlikult kodune. Alates lapse esimesest eluaastast hakkasin ennast koolitama ja lõpetasin pooleli jäänud magistriõpingud. Võtsin aega, et lapse kõrvalt ennast täiendada, et naased tööturule juba hoopis uues valdkonnas- personalitöö ja nõustamise valdkonnas.

Teise lapsega teekonna alguses teadsin kohe, et soovin panustada eneseteostusse pigem kiiremini. Põhiliseks ajendiks sai see, et kui esimese lapsega ma veel ei teadnud, kus on minu fookus ja mida ma täpselt teha tahan, siis teise lapse teekonnal on minu tööalane kirg juba mõned aastad minuga olnud. See on väga huvitav tunne, kui oma pisikese maailmaime kõrvalt on sul ka oma töö suhtes nii suur kirg, et juba igatsed seda teha. Aga kõik oma ajal.

Praegu tahan ma sulle kirjutada sellest, kuidas toimida, kui soovid väikelapse aega kasutada ka enda kire avastamiseks ning kui sul see kirg juba olemas, siis kuidas sellega tasapisi tegeleda nii, et tasakaal erinevate rollide vahel oleks paigas.

Tasakaal on üldse minu jaoks väga tähtis. Sukeldudes beebi esimestel elunädalatel täiesti ema rolli võib naine tunda, et on kaotanud igasuguse “mina” ning ta elab ja hingab lähtuvalt lapse vajadustest. Ka minul on selliseid hetki olnud, kuid olen aru saanud, et see “enda ära kaotamine” ei ole tegelikult päris õige väljend. Tegelikult me emadena lähme tugevalt emalikku rolli ning kõik muud rollid selle kõrvalt mõneks ajaks hägustuvad. Kontakti saamine ema-rolliga on samuti väga võimas kogemus ja naised ei tohiks seda ei alahinnata ega karta. Ei pea kartma, et kaotatakse ennast ära, et kaotatakse suhte sära või enda professionaalsust, sest see on mööduv ning ausaltöeldes lühikene aeg, kus beebi nii väga vajab ema täit tähelepanu. Kordan veel kord- see pole enda ära kaotamine, vaid tugev sisemine kontakt ema-rolliga. Kui lased sellele pinnale tulla ilma hirmuta, siis tekib ka kiiremini kontakt lapsega ja sujuvalt saad üks hetk endas luua uuesti ka kõiki teisi rolle.

Hea aeg, et aru saada, mida sa tegelikult tahad

Vanemapuhkus on imeline võimalus lisaks turvalise kiindumussuhte loomisele lapsega luua see suhe ka iseendaga. Isegi, kui oled juba eelnevalt endaga tegelenud, siis iga uue lapse sünd annab võimaluse ennast näha uue nurga alt ning ümber häälestada ennast ka oma elu suhtes. Tihti küsivad (taas) emaks saanud naised üks hetk- aga mida ma tegelikult elult tahan? Mis elu ma tahan elada? Kas ma tahan minna vanale tööle tagasi või teha midagi muud? Mis mind tegelikult tasakaalustab ja mida ma armastan teha? Selleks, et nendele küsimustele vastata on meie riigis imeline 1,5-3 aastat, kus (peamiselt naine) saab võtta aja maha ning vaadata enda sisse.

Minu soovitused, kui otsid enda kirge vanemapuhkusel olles:

1. Võta alguses aega vaid oma lapsele ja endale. Võta see aeg, et luua omavahel see katkematu side. See on imeline tunne ja beebid arenevad esimestel elukuudel nii kiiresti, et rõõm on seda kõike jälgida. Ole oma beebi jaoks olemas. Pane enda jaoks paika suuremas plaanis, kui kaua sa seda aega võtad. Näiteks mina võtsin esimese lapsega aega üks aasta ning teise lapsega saab see aeg arvatavasti olema 6-8 kuud. See aeg aitab sul ka eemalduda viimasest töökohast ja valdkonnast, kuhu sa ei taha võib olla tagasi minna. Eemalt vaadates hakkad nägema oma eelmist tööelu teistes toonides ja see olukord võib tuua kaasa taipamisi.
2. Kui beebiga imeline kontakt on loodud ja oled saanud olla mõnda aega ema rollis, siis hakka katsetama midagi uut. Näiteks registreeri ennast mõnele koolitusele, millest oled ammu mõelnud; loe läbi inspireeriv raamat, kuula erinevaid podcaste, analüüsi ennast, käi eneseteraapias või coachi juures, hakka unistama! Hakka vaikselt katsetama erinevaid asju, mis võiksid sulle sobida. Selline katsetamine aitab sul ka ennast tasakaalustada- ema rolli ja iseenda vajaduste vahel.
3. Väga tähtis on paralleelselt uute asjade katsetamisega kasvatada eneseusku ja enese väärtustamist! Selleks, et saada aru, mida oled tulnud siia ellu tegema on vaja taastada kontakt iseendaga. Selleks on palju erinevaid võimalusi, aga alustama peab otsusest, et soovid ennast (taas) üles leida.
4. Kui sa hakkad tegutsema aktiivselt teise  ja kolmanda punktiga, siis hakkavad asjad juhtuma! Märkad enda ümber sünkroonsusi ja märke, mis näitavad, kuhu teele võiksid asuda. Mis on see kursus või raamat, mis eriliselt kõnetas? Mis on su ego suurim väljakutse? Millest soovid loobuda ja mida enda juures uut õppida? Mis teemalisi podcaste sa kipud kuulama? Mis unistuste elu visuaal sul hakkab silme ette tulema, kui kõik oleks võimalik?
5. Isegi, kui sa veel ei tea, mis on su uus eneseteostuse suund- lepi endaga kokku aeg, millal tahad hakata oma uue eneseteostusega tegelema. Usalda elu ja selle käike. Lase lahti mõistusest ja hakka märkama, mis su elus hakkab muutuma. Minul oli selline kogemus, kus teadsin, mis kuul ja aastal tahan uuele töökohale asuda ja ka kõik säästud hakkasid otsa saama. Veel kaks kuud enne uut töökohta ma ei teadnud, mis minu uuest eneseteostuse teekonnast saab ja kust see saab alguse, kuid minu sees oli tugev usk ja veendumus, et asjad lahenevad ja ma saan endale töökoha uues valdkonnas, millest olin unistanud. Nii see ka läks. Usk ja veendumus aitavad sind eriti siis, kui saad teadlikuks, mida soovid edaspidi teha, kuid veel ei tea, kuidas.
6. Usalda oma sisetunnet. Sisetunne tegelikult teab, mis on sinu jaoks õige eneseteostuse suund. Ära lämmata teda, vaid lase tal pinale ujuda. Sisetunnet tunned ära selle järgi, et ta on küll vaikne, aga hästi järjepidev- ta sosistab, mis on sulle õige ikka ja jälle. Egost lähtudes valikud on mõistusest tulenevad, valjud ja loevad plusse-miinuseid.
7. Kui oled olnud hoolikas ja kuulanud oma sisetunnet, lugenud märke ning lasknud pinnale tõusta sellelel eneseteostuse rajal, mida soovid edaspidi käia- siis elu ootab sinult nüüd tegutsemist! Tegutseda saad hakata vaikselt, kuid järjepidevalt või kohe suurelt, näiteks vahetades eriala, minnes kooli, alustades oma ettevõtlusega jne. Järjepidevus on märksõna, mida pead kaasa võtma. Kui sa proovid midagi uut esimese ebaõnnestumiseni ja pöördud tagasi, siis elu loeb seda kui mitte piisavalt suurt soovi. Soovitan sul vaadata aina edasi ja mitte üldse tagasi.

Minu soovitused, kui soovid tegeleda oma kirega ema-rolli kõrvalt:

1. Kui sa tead, mis on sinu kirg ja sa soovid sellega tegeleda ka edasi peale beebi sündi, siis minu esimene soovitus ja märksõna on paindlikkus. Lepi tõsiasjaga, et sa ei saa oma tööd teha samas mahus nagu enne lapse sündi. Leia paindlikke viise, kuidas natukene hoida “kätt pulsil”, kuid enamus ajast soovitan sul lapse esimestel elukuudel panustada ikkagi lapsega turvalise kiindumussuhte loomisesse. Lepi iseendaga kokku, mis lapse vanusest hakkad vaikselt süvenema uuesti oma (eri)alasse ning tee seda tasapisi- näiteks alustuseks paar tundi nädalas jne.
2. Laie alternatiive, kuidas saaksid panustada oma (eri)alasse, ennast harida ja arendada. Mõnikord on hea võtta samm tagasi, et saada kätte uus ja veel parem suund. Isegi, kui sul on toimiv äri, väga huvitav töökoht, mõni hobi, mis toob sulle raha sisse- minnes vanemapuhkusele on sul võimalus korra vaadata eemalt, kas see, kuidas oled siiani asju teinud on edasiviiv või tahaksid sa kuidagi oma tegemisi veelgi täiustada?
3. Lepi perega ja lähedastega kokku, kuidas saaks laps hoitud, et saaksid üks hetk rohkem enda eneseteostusse panustada. Julge küsida abi ja see ka vastu võtta! Sa ei ole halb ema/isa, kui lisaks lapsevanema rollile sütitab sind veel miskit. Kuula oma sisetunnet, millal on selleks valmis sinu laps ja sina. Ma ei poolda lapse hoidu viimist väga vara, vähemalt mitte enne 2 eluaastat. Mõni laps võib vajada kodus hoidmist ka 3 eluaastani, mis aga ei tähenda, et ema peabki kogu see aeg lapsega olema kodune ega saa/tohi midagi teha. On olemas paindlikkud viisid alustada tööga/eneseteostusega väiksema koormusega, last harjutuda erahoidus poole nädala/päeva kaupa jne.
4. Tunneta läbi, kuidas sinu eneseteostus, ema  ja naise roll ja pereelu on üks tervik. Üks ei pea segama teist. Pane paika oma isiklik plaan, kuidas kõik tahud toimima panna. Tänapäeval on palju häid võimalusi tegeleda tööalase eneseteostusega nö jupi kaupa, distantsilt ja siis kui inimesele sobib. Kasuta neid võimalusi!

Lõpetuseks tahan ma jagada mõtet, mis mind viimasel ajal on kummitanud. Lugesin seda kunagi kuskilt, aga kust täpselt ei mäleta. Naisel on elus palju erinevaid rolle. Naine on lisaks iseendaks olemisele ka abikaasa/kaaslane, ema, tütar, sõbranna, töötaja ja paljudes teistes suuremates-väiksemates rollides. On karjäärinaisi ja on naisi, kes on pereemad ja hoolitsevad kodu ja laste eest. Need on muidugi kaks äärmust ja palju kooslusi eneseteostuse ja lapsevanema rolli vahel jääb sinna vahepeale. Küll aga öeldakse, et kui naine on korraga aktiivne mitmes rollis, siis ta on ka rohkem tasakaalus. Miks siis? Sest kui ühes rollis sa tunned, et kukud mõni päev läbi (nt laps jaurab ja jonnib ja sa ei suuda jääda kannatlikuks/heaks emaks), siis positiivne tagasiside su klientidelt/koostööpartneritelt viib rollide vahelise oleku tasakaalu. Või kui tööl peab tegelema probleemide lahendamisega, siis õhtul lapse suur naeratus ja kallistus panevad sind tundma, et oled vajalik ja teinud midagigi hästi 🙂 See tasakaal erinevate rollide vahel muutub igapäevaselt ja lõpuks saabki sellest üks tervik, kus tunned, et erinevad pooled sinus on aktiivsed ja tasakaalus.

Kui sa veel otsid oma eneseteostusele uut suunda, siis uuri minu e-kursust “Minu unistuste tööelu”

Soovin sulle südamest, et leiaksid oma südametee ja seeläbi ka iseennast!

Minuga saad ühendust võtta:

Andekus- see on midagi, mis on antud igale inimesele. Andekusele pääseb ligi ennast sügavuti tundma õppides. Andekus elab alati meiega koos, kuid iseasi, kas lubame sellel andekusel avalduda.

Kuidas oma annet avastada?

Ande avastamiseks on vaja ruumi ja mõttevaikust. Tihti on anne midagi, mis on meiega palju aastaid kaasas, aga me ei mõtle, et võiksime seda andeks nimetada. Miks me aga otsime alati midagi suurt, kolossaalset, kättesaamatut? Tähtsad asjad ongi ju lihtsad. Meil on midagi, mis on olnud alati meiega kaasas. Me peame lihtsalt õppima seda rakendama oma elus. Kui me rakendame seda annet oma elus, siis oleme kohe kindlasti palju tasakaalukamad oma tegemistes ja sisemises tunnetuses. Isegi ideaalset tööd ei pea enam otsima, kui saame hakata oma annet maailmaga jagama.

Järgmiseks toon ma välja 5 nõuannet, mille üle mõtiskledes saad sa paremini mõista oma sisemist andekust:

1. Jälgi, mida sa imetled teiste inimeste juures– see on sul endal olemas! Vastasel juhul sa ei suudaks seda niisugusel viisil märgata. Otsi see omadus ka endas olemas ja mõtiskle, kas ja kui palju sa rakendad seda omadust oma igapäevaelus. Proovi neid omadusi veel rohkem rakendada.
2. Millest sa unistasid lapsepõlves? Mis mänge meeldis sulle mängida ja mis tööd tahtsid sa väiksena teha? Kui ise ei mäleta, siis uuri lähedastelt. Me ei pruugi täiskasvanutena tahta enam kassapidajad olla, aga mingi nüans selle töö juures võib olla see, mis sisemise olemusega sobib.
3. Millest sa unistad praegu? Salamõtted ja sisemised mõtisklused. Võib olla midagi, mida sa arvad, et nagunii ei täitu või seda ei saa. Sinu praegused unistused ei pruugi jääda unistusteks, kui sa vähehaaval tood need mõtted päevavalgele ja hakkad andma neile jõudu ja energiat. Kui on õige aeg, siis elu hakkab toetama. Unistused ei ole pelgalt unistusteks, vaid need on sisemised kursid, kuhu suunas peaksime liikuma.
4. Mis iseloomujooned on sinuga kaasas käinud lapsepõlvest saatik tänasesse päeva? Midagi, mis on just sulle omane. See on sinu olemuses, seda saab vajadusel korrigeerida, kuid ei tasu ennast tahta kardinaalselt muuta. Isegi kui tundub, et mõni iseloomuomadus on tülikas ja mõtetu, siis peatu ja vaatle veel korra- üks tülikas iseloomuomadus võib mõnes teises olukorras olla väga vajalik ja elupäästev.
5. Kujuta sisimas ette, et tegeled oma lemmikasjaga/hobiga/suure huvialaga– mis tunded sind valdavad ja mis omadusi sa seda tegevust tehes kasutad? Kui sul praegu kindlat huviala pole, siis mis huviala/hobi see oli nooruspõlves või lapsepõlves. Oma lemmiktegevustega tegeledes kasutame enda selliseid omadusi, mis on osalt meie tugevused ja teiselt poolt sellised omadused, mille kasutamist me ise naudime. Vaatle, kas ka töö juures saad sa kasutada samu omadusi.

Usk endasse

Oma ande avastamine ja eriti ellu rakendamine võib aega võtta. Ta on ühelt poolt lihtne, sest anne on meie sees, st meie lähedal. Teiselt poolt peab vaatama sügavuti enda sisse, oma kõiki tahke, neid aktsepteerima ja siis päevavalgele tooma. See nõuab julgust, usku endasse ja oma hirmude läbitöötamist. Andega käivadki kaasas hirmud. Hirmudele vastu astumine toob meid lähemale iseendale. Kui sa tead, mida sa tahad teha, aga kardad, siis palju õnne! Sa oled väga lähedal 🙂 Võta julgus kokku, astu esimene samm ja maailma hakkab sind toetama.

Seda ma näengi väga tihti, et kui anne on avastatud, siis kõige suurem proovikivi inimeste jaoks on usk sellessee, et nende anne on maailmale tähtis. Inimesed tihti ei peagi mõnda oma tugevat külge andeks. Tundub ju, et maailmas on nii palju kirjanike, disainereid, insenere, õmblejaid, joogaõpetajaid, ilutegijaid, nõustajaid. Kus see minu koht veel siin on? Aga ma ütlen Sulle- kui sinu sees elab tunne, et seda sa tahad teha; seda sa naudid ja see on tegevus, mida sa võiksid ka tasuta teha, siis on see midagi, mida sa pead maailmaga jagama! Sinus on individuaalsus, mis avaldub läbi selle ande. Ja just seda maailm vajabki! Su annet vajavad ka inimesed sinu ümber, sest muidu ei oleks sul nii tungivat tunnet kogu see aeg sinuga kaasas.

Võtke endale eesmärgiks oma anne avastada, sest kui jõuate sellele lähemale ja eriti, kui jagate seda maailmaga, läheb teie enda elu tasakaalukamaks, sügavamaks ja nauditavamaks.