Kas sina tohtisid minna isa juurde?

Paljud töö ja eneseteostuse küsimustes pöördujad otsivad oma ellu selgus, potentsiaali kasutamist, tööga rahulolu ja tunnet, et nad liiguvad elus edasi iseendana.

Need on sügavad soovid, millele tihti on võimatu panna näpu peale, et vot seda pean tegema, siis saangi seda tunda. Kuna kasutan oma karjäärinõustaja töös süsteemset coachingu elemente, siis süsteemne vaade aitab päris kiiresti näha põhjusi, miks selgust, potentsiaali, tööga rahulolu ja elus edasiliikumist pole veel suudetud oma ellu tuua.

Tihti me otsime vastuseid mitte üldse sealt, kus nad võiksid tulla. Ei pea alati midagi tegema, vaid mõnikord peab midagi nägema. Süsteemne coaching aitab näha ennast osana süsteemist- kas oma päritolu perekonna või töö süsteemist.

Mida ma olen siis näinud klientide lugude põhjal?

ISAL on väga oluline roll tööalases eneseteostuses. See on nii eranditult nii meeste kui naiste puhul. Mida nõrgen on kontakt isaga, seda rohkem on segadust töö küsimustes isegi, kui pealtnäha karjäär on edukas ja teenistus hea. Nõrga kontakti puhul isaga võivad esineda:

  • ületöötamine ja suutmatus öelda “ei”
  • alateadlik tõestamise vajadus
  • pidev enda võrdlemine teistega (ka tööalaste saavutuste puhul)
  • tunnet, et miskit kuskil on veel tähenduslikumat, aga ma ei tea, mis see on
  • suutmatus järgida oma sisemist kutset karjääri loomisel (justkui takistus oleks ees, ei saa liikuma)
  • ei tea üldse, mida tööalaselt teha tahaks, milles olen hea, mis on minu kutsumus
  • projektsioonid ja ootused oma juhile on kõrgendatud (alateadlik sassi minek isa ja juhi vahel- seda juhtub ka suhetes)

Iga laps sünnib siia ilma emast ja isast. Esimestel eluaastatel on laps tihedalt seotud ema energiaväljaga ning õige arengutee puhul hakkab laps üks hetk liikuma ema juurest isa juurde (arengulised etapid on 3, 7 ja 10 aasta paiku). Paljude puhul on aga jäänud see liikumine toimumata ja seda mitmel põhjusel:

  • isa oli töö tõttu pidevalt eemal ega osalenud tihedalt pereelus
  • ema ja isa pidevalt tülitsesid (mis juhtub tihti paarissuhetes peale laste sündi)
  • isa ei osanud tundeid ja empaatiat välja näidata ega lapsega kontakti luua (sest ka temal endal ei olnud empaatilist isa, kelle juurde liikuda)
  • isa oli alkohoolik või vägivaldne
  • kasvatusmeetmed olid teised (autoritaarsed)
  • isa jättis ema maha ja oli ema silmis “halb”
  • ja palju teisi põhjuseid, miks isad ei saanud päriselt olla laste jaoks kohal, kui lapsed pidid hakkama emast eralduma

See on see koht, kus meie aju on hakanud looma lugusid oma isast. Tihti on need lood läbi lapse ema silmade. Ja need lood aastatega kinnistuvad, väga sügavale. Kas isa saab usaldada? Kas isa on mulle toeks? Kas ma päriselt tohin isa armastada, kui ta käitus minu emaga halvasti? Kas ema lubab?

See, kas ema lubab isa armastada, on võtme tähtsusega. Ema võib sõnades öelda, et “jah”, kuid südames tunda midagi muud. Ja siis tunneb ka laps (isegi kui ta on juba täiskasvanud) ema “ei”-d.

Ma olen näinud nii palju sisemist igatsus isa järgi. Eriti tugevalt olen ma näinud seda just naiste puhul, kelle isad pole olnud just eeskujulikud ega toetavad, kuid sisemine igatsus isa järgi on olnud nii suur. Ja kogu oma potentsiaali kasutamine siin elus on võimalik siis ja ainult siis, kui suudame oma elu vastu võtta. Elu aga võtame vastu ainult läbi ema ja isa vastuvõtmise.

Nii, et kui ka sina tunned tihti, et oled tööelulisel ristteel, ei oska leida oma potentsiaali ja karjäärialast kohta oma elus, siis vaata enda selja taha ja uuri, kas sina tohtisid minna oma isa juurde? Kas sina tohid praegu oma isa armastada? Ja kui sul on oma isale etteheiteid, siis ku palju nendest on ema valu, mida sa lojaalsusest kannad?

Leia ülesse enda sees see väike tüdruk/poiss, kes igatseb oma isa ja luba seda igatsust endal tunda. Kui hakkad tasapisi lubama oma isa endasse võtta, siis toimub sinus iseeneseslik tervenemise protsess, läbi mille võtad sa vastu ka oma elu, oma potentsiaali ja andeid. See võiks sinu elus väljenduda üks hetk selguse ja taipamistega, mida järgmiseks teha ning kuhu minna 🙂

Individuaalne konstellatsiooni saab sind aidata lähemale oma eneseteostusele: https://www.sammedasi.ee/teraapiaminutid/

Loe lähemalt “Konstellatsioon karjäärinõustamises”: https://www.sammedasi.ee/konstellatsioon-karjaarinoustamises/

 

 

 

 

/by

Kuidas naisena leida endas ettevõtja vägi?

Järjest rohkem naisi liigub ettevõtluse suuna peale ehk alustavad oma äriga. Igal naisel on selleks omad põhjused ja eesmärgid, miks nad soovivad ettevõtluse maastikul kanda kinnitada. Oma karjääri coachi töös olen näinud palju erinevaid põhjusi, kuid üks on naistel sarnane- enamik naisi suhtuvad ettevõtlusesse hoopis teistmoodi, kui seda teevad mehed.

Naiste põhjused ettevõtjaks hakkamisel on näiteks laste kõrvalt millegi põnevaga tegelemine, aga mis tooks ka raha sisse; oma oskuste pakkumine tööturul vabakutselisena; soov luua paremat töö ja pereelu tasakaalu ja sellest lähtuvalt ettevõtja rolli valimine; loovisikute soov oma loomingut jagada läbi oma ettevõtte jms.

Enamike naistega, keda olen ettevõtluse suunal nõustanud on alati tähtsal kohal iseenda (sügavam) eneseteostus ning tasakaal töö ja pereelu vahel. Mehed seevastu on rohkem orienteeritud tulemustele äris, koostöö suhetele välismaailmaga ja sooviga teenida raha.

Maskuliinses ühiskonnas naisettevõtjaks

Meie ühiskond on siiski praegu veel maskuliinne ehk orienteeritud tulemustele, kasumile, eesmärkidele ja väga sihipärasele liikumisele. Seda on ka väga paljud palgatöökohad. On naisi, kellele selline äri tegemise viis sobib, kuid naine oma loomuselt on hoopis teistsugune ja ma usun, et naised peavadki tegema äri teistmoodi, kui seda teevad mehed.

Kuidas seda aga teha meie ühiskonnas?

On rida omadusi, mida naised endas kannavad loomuomaselt ning mis võiksid naist toetada ka ettevõtluses. Need on inuitiivsus, sügavus, väga hea (aja)planeerimine ja fookuse seadmine, pehmus ja jõulisus ühel ajal, empaatia, voolamine, tsüklilisus, mängulisus, oskus lihtsalt olla ja nautida.

Mina olen ettevõtja olnud 15+ aastat kolme ettevõttega. Olen läbi kogenud ka erinevaid ettevõtluse viise- FIE, MTÜ, OÜ. Mulle ei ole kunagi meeldinud jäigad eesmärgid ja iga hinna eest sihikindel nende saavutmine. Olen lähenenud oma ettevõtete juhtimisele pigem inuitiivselt ning otsustanud hetkeolukorrast, mis on järgmine vajalik samm. Aastatega olen aga õppinud ekstra kasutama naiseliku potentsiaali ettevõtluses.

Naistel on võimekus tajuda õiget suunda oma ettevõttele. Inuitiivsust ehk kõhutunnet ei saa alati loogiliselt lahti seletada, kuid see võib olla kiirem viis edasi liikumiseks ning ka rahulolu tunde saavutmiseks. Naised on ka tihti paremad probleemi lahendajad ning tajuvad oma koostööparnereid ja kleinte rohkem sügavuti. Sellest lähtuvalt saab luua tooteid, teenuseid ja koostööpakkumisi selliselt, et nad loovad tõelist väärtust ka vastaspoolele.

Kuna naiste suur roll on tihti ka kodus ja emaroll on üks suurimaid naiste eludes, mis mõjutab, siis ajaplaneerimine ja fookuse seadmine on naistel sisse kodeeritud. Naised võivad korraga hakkama saada väga paljude asjadega, samal ajal oskavad nad fookust seada õigesse kohta. Väga paljud naised saavad inspiratsiooni sellest, et teostada ennast pere kõrvalt, samal ajal nii, et kõik osapooled on õnnelikud (naine ise, pere ja eneseteostus/töö).

Naine on loomuomaselt loodud ka nautima ja puhkama. Kui naine läheb vastuollu selle osaga endast, siis ta põletab ennast maskuliinses ühiskonnas läbi. Puhkamise aspekt on looduse poolt naisesse kodeeritud juba igakuiselt, kui menstruatsiooni tüskli lõpus/alguses vajab naine eraldumist ja omaette olemist. Ühiskond meile seda justkui ei võimalda, kuid naine oma ettevõtluses saab endale seda lubada. See on see aeg, kus naine reflekteerib ja laeb ennast, et uue tüskliga minna tegudele, mis päriselt tulemusi toovad. Sellel ajal on naises olemas erakordselt sügav teadlikkus ja taipamised, mida kiirustavas ühiskonnas kinni ei püüa, kui ei anna endale võimalust eemalduda ja lihtsalt “olla”.

Naine ettevõtluses on intuitiivsem, voolavam ja sügavam. Paljud naised soovivad tegeleda ettevõtlusega just eneseteostuse vaatest. Minu paljud kliendid on teinud kannapöörde oma tööelus ning liikunud coachideks, kogemusnõustajateks, juhtideks, loovtöö tegijateks (disainerid, kujundajad), lastega seotud ja sotsiaalse suunitlusega valdkondadesse. On ka naisi, kes naudivad ettevõtlust ettevõtluse pärast, sest oma ettevõte juhtimine on justkui elustiil ning avab iseenda tundmise teel täiesti uued uksed.

Naise ettevõtja vägi on peidus tema esiemades

Kuidas on sinu ema ja vanaemad suhtunud töö tegemisse? Kas nad on armastanud oma tööd või teinud rasked tööd, sest muud valikut polnud? Kuidas nad on suhtunud oma naiselikusesse?

Need on olulised küsimused, mida võiks iga naine enda käest küsida, kui ta soovib ettevõtjana kasutada just oma naiselike loomuomaseid osasid. Kui sul on vedanud, siis su ema või vanaemad on armastanud oma tööd- siis on see sinu jaoks ressurss ka ettevõtjana. Vastasel juhul on oluline vastu võtta teadmine, et sinu naisliini pidi ei ole naised saanud teha tööna seda meelepärast, millest unistati, aga kindlasti on sinu naisliinil olemas lood ja kogemused, kus kasutati oma naiselikkust. Need on samuti olulised lood, läbi mille hakata ühendust võtma oma naiselikkusega.

Minu suguvõsa naised on armastanud oma tööd, mida nad on teinud. Mu emal on olnud võimalus isegi olla ettevõtja, kuid ta pole seda kunagi olnud, sest palgatöö on tundunud “turvalisem”. See turvalisuse uskumus on olnud üks minu takistuskividest, millega olen pidanud enda elustiiliärides tegelema.

Meie ajaloos ei olegi väga palju naisettevõtjaid ning naised on pigem teinud rasked tööd. Alles nüüd on ühiskonnas see aeg, kus naistel on võrdväärne võimalus ettevõtlusmaastikul nagu meestelgi (vähemalt Eestis/Euroopas). Samas ma tungivalt usun, et naised ei pea tegema äri samamoodi nagu mehed. Naiste puhul mulle meeldib nimetada seda elustiiliäriks, sest see hõlmab midagi väga palju suuremat, kui oma ettevõte juhtimist/omamist. See on iseenda vastuvõtmine isiksuse ja naise tasandil, erinevate rollide sümbioos naise igapäevaelus, eneseteostus, mis tuleb sügavalt südamest ning soov jätta oma jälg maailmas- teha midagi tähenduslikku.

Mida rohkem sa õpid tundma oma naiselikku poolt ja õpid nägema, et sa tegutsed emotsionaalselt ja füüsiliselt teistmoodi, kui seda teevad mehed, siis saad sa hakata kasutama oma naiselikkust tugevuse ja väena.

Vaata lähemalt tulevast Mastermind gruppi “Holistiline ettevõtlus Naistele”, mis aitab naistel luua oma elustiiliäri maskuliinses ühiskonnas, aga naiselikust väest: https://www.sammedasi.ee/mastermind-holistiline-ettevotlus-naistele/

Artikli autor: Natalja Prümmel, arengu- ja karjääri coach/süsteemne terapeut

/by

Mis vahe on karjääri coachingul ja tööteraapial?

Oled sa mõelnud, et peaks äkki otsima ühe coachi, kes aitaks edasisi samme paika panna? Coachi, kes aitaks uitavad mõtted ja tunded rohkem lahti harutada ning peegeldada, mis oleks see õige teeots?

Aga oled sa ka mõelnud, et kui oled tööalastes situatsioonides justkui “kinni” ega oska ise lahendusi leida, siis tööteraapia võiks toetada? Tööpsühholoogid aitavad järjest enam inimesi just töö-küsimusi lahendada ning sinna saab pöörduda tööstressi, läbipõlemise, kurnatuse, töö- ja pereelu tasakaalu, sassis töösuhete ja emotsionaalse väsimuse korral. Tööteraapia on justkui samm sügavamale, et hakata tegelema tööl tekkinud olukordade lahti harutamisega.

Coaching oma potentsiaali avastamiseks

Minu juhitud karjääri coachingu protsess viib inimese lähemale tema potentsiaalile, mida inimene võiks tööalaselt edasi teha. See, kui sügavale iga inimene tahab ja soovib minna, oleneb kliendist. Karjääri coachingu kõrgeim väljendus on inimese hinge väljendus eneseteostusena läbi selle, mis on tema anne. Anne on miskit, mis on nagu inimese 5-s element, mis tal tuleb nii loomuomaselt välja, et ta ei pruugigi aru saada, et see on miskit erilist. Veel vähem arvab inimene, et sellest võiks teha oma “töö” või eneseteostuse. Aga just selle järgi muu maailma januneb- et iga inimene väljendaks ja elaks oma 5ndas elemendis.

Coachingu protsessi jooksul me kaardistame nii potentsiaali, kui ka blokeeringuid, sest neid on igal inimesel. Blokeeringud on midagi, mis on meisse kodeeritud meie minevikust ning mis ei lase meil kasutada ja saavutada oma täit potentsiaali. Blokeeringute nähtavaks toomisel kasutan erinevaid teraapilisi tehnikaid ning selle poolest erineb ka minu coaching suuresti klassikalisest coachingust ja karjäärinõustamisest. Ma tegelen korraga tuleviku kaardistamise ja mineviku lahti harutamisega, sest kui mineviku mõjutusi inimesel ei oleks, siis ta oleks juba saavutanud seda, mida ta soovib.

Caochingu protsess on ka tegevuste kogum, mida inimene teeb ära, et astuda samme oma uue tuleviku suunas. Neid samme me ka koos kaardistame. Mõnikord piisab juba ühest olulisest sammust, et elu hakkaks toetama. Teine kord on vaja rohkem väikesi samme, et energiad tööle saada. Tegevus võib olla ka oma ühe uskumuse muutmine, sisemise otsuse tegemine, asjade lõpuni tunnetamine, koolitusele kirja panek jms.  Enamjaolt sellest esimesest sammust kogu teekond algabki. Oluline on jätkata sammude tegemist, mitte jääda mugavustsooni kinni. Mõnikord on aga ebamugavustsoon ka õige ajastu või pakkumise ootamine.

Tööteraapia- teekond iseenda juurde

Tööteraapia on teine liik, kuidas ma inimestega töötan. Tihti, veel enne seda, kui inimene julgeb hakata mõtlema oma potentsiaali avamisele, võib ta olla “kinni” vaimses väsimuses, tööstressis ja oravrattas. See on madalasageduslik energia, mille najalt muutusi on väga raske ellu kutsuda. Seepärast tuleb lahti harutada põhjused, miks inimene on sellises (töö)olukorras. Peamine sõnum enamusele on sellel teekonnal, kuidas hakata lähtuma tööd tehes iseendast, oma vajadustest ja piiridest.

Tööstressi kogevad tihti inimesed, kes on kaotanud kontakti iseendaga või olnud liiga pikalt vales keskkonnas. Mõlemaga saab edukalt tegeleda tööteraapias ning kui inimene saab uuesti kaks jalga maas hoida ning oma keskme leida, saab jätkata coachinguga oma potentsiaali avamiseks.

Tööteraapiat saab edukalt kasutada ka emotsionaalseks (sisemiseks) tööks juhiga/kaastöötajatega, töö ja pereelu tasakaalu ja raha teemadega tegelemisel. Minu praksises on väga palju välja tulnud emotsionaalseid ülekandeid oma juhile ja ka alluvatele, mis pigem lõhub kui toetab töökeskkonda. See tähendab, et inimesel on ebaterve ootus oma juhile või kaastöötajatele või vastupidi- juhil on ebaterved ootused oma töötajatele, kus tegelikult nähakse kaastöötajas kedagi teist, kui inimest, kes täidab juhi/töötaja rolli. Neid üleseotusi saab edukalt lahti harutada konstellatsiooni ehk süsteemse paigutuse tehnika abil.

Samuti olen tegelenud delegeerimise hirmu, üleseotusega töökaaslastega, juhtimise pädevustega, rolli konfliktidega, külluse ja puudusteadvuse uskumustega, enesekindluse ja petturi sündroomiga.

Mustrid suguvõsast

Mis tööd on teinud sinu vanemad?

Aga sinu vanavanemad?

Kas nad olid oma tööd tehes õnnelikud?

Mis roll oli rahal perekonnas?

Kas keegi jäi milleski ilma, kui teeniti raha ja sissetulekut?

Suguvõsal on suurem roll meie tööuskumuste väljakujunemisel, kui me seda arvame. Arvame, et teeme oma valikudi iseendast lähtuvalt, kuid võime üks hetk tõdeda, et oleme korranud pahaaimamatult mustrit, mida ei näinud läbi. Positiivne on see, kui oleme teostanud toetavaid ülekandeid oma suguvõsalt/perekonnalt. Nt minu pere isapoolses suguvõsas olen mina kolmas põlvkond, kes õpetab ja juhendab inimesi. Seda nimetatakse positiivseks ülekandeks ning need mustrid toetavad inimest.

Aga on ka mustreid, mis ei ole meie omad ega peakski meiega kaasas käima. Kui nt teed tööd valdkonnas, mis sulle tegelikult ei sobi või oled omandanud hariduse valdkonnas, mis pole sinu jaoks. Samuti kuuluvad siia alla erinevad uskumused töö ja raha kohta, et töö tuleb raske vaevaga, raha on paha, rikkad inimesed on ülbed, selleks, et midagi saavutada on vaja väga palju pingutada jne. Neid uskumusi on vaja tundma õppida, et saaks hakata valima nendest välja need, mis inimest toetavad, mitte ei piira. Uskumusi saab ka ümber kirjutada enda omadeks ja sellisteks, mis hakkaks inimese soove ja eesmärke toetama.

Suguvõsas ja meie päriteoluperes on alati toetavaid tegureid ja alati ka meid piiravaid tegureid. Tööteraapias ja coachingus saab tegeleda ka nende mustrite avastamise ja muutmisega.

Töö tegemine ja eneseteostus on miskit, mis puudutab igat inimest. Sellel on palju rohkem sügavaid kihte, kui oleme osanud töö kohta mõelda. Läbi töö valkonna iseendasse sukeldumine on üks võimalik variant, kuidas alustada teekonda oma “Mina” juurde- oma tõelise potentsiaali ja annete juurde. Holistiline karjääri coaching ja tööteraapia on üks viis, kuidas seda teha.

 

 

 

/by

Mis on inimese säilenõtkus ja kuidas seda arendada

Inimene on osa loodusest ja loodus on ühelt poolt pidevalt arenev ning teiselt poolt kohanev. Nii on ka inimestega- edukamad ja õnnelikumad on need inimesed, kes suudavad kohaneda muutustega, samas jääda oma väärtustele truuks ning ka inimesena kasvada.

Säilenõtkust on hakatud rohkem kasutama mõistena viimastel aastatel. Hoogu on sellele andnud kindlasti aastast 2020 toimuvad globaalsed muutused, mida tunnetavad ka inimesed oma isiklikes eludes. Vanaviisi enam ei saa, uutviisi veel ei oska. Kuidas kasvatada oma säilenõtkust keskkonnas, mis on kontrolli alt väljas, pidevalt muutuv ja ettearvamatu?

Säilenõtkus ehk resilientsus on inimese võime tulla toime stressirikaste olukordadega niimodi, et vaim jääb terveks ning psühholoogiliselt keerulisest olukorrast võetakse kaasa ka midagi kasulikku.

Kui veel mõnikümmend aastat tagasi räägiti säilenõtkusest kui stressiga toimetulekust- inimene pidi ennast kohandama väliskeskkonnaga, et nö ellu jääda, siis nüüd räägitakse säilenõtkuse kasutamisest kui oskusest tulla võimalikult kiiresti tagasi enda algolekusse isegi, kui vahepeal psühholoogiliselt keeruline olukord on inimese enda keskmest välja viinud.

Kõige alus on iseenda tundmine

Alustame aga algusest. Kas sina tead, mis on sinu enda isiklik algne olemus? Missugune sa oled, kui puuduvad välised stressifaktorid? Mida sa hindad ja väärtustad, mille eest elus seisad?

Säilenõtkuse kõige alus on iseendast aru saamine ja enda tundmine. Kus on minu kese? Ainult sellisel juhul tekib võimalus tulla tagasi peale pingelist olukorda oma algse olemuse juurde. Kui pole arusaama- missugune ma oma algolemuses olen- pole ka arusaama, kuhu ja mis olekusse peaksin tulema peale pingelist olukorda. Sellisel juhul on suurem oht pingelisse olekusse kinni jääda.

Meie kese ja algne olemus vastab küsimustele- mida ma väärtustan? Mille poole püüdlen? Mis on minu loomuomased tugevused? Mida ma naudin?

Meie kese ja algne olemus pakub meile puhkehetki ja iseendaga olemist. Selles olekus on inimene loomuomaselt selline nagu ta on, kasutab oma tugevaid külgi, liigub oma eesmärkide suunas ja naudib seda kõike. Kogu aeg sellises olekus olla pole võimalik, kuid mida rohkem see õnnestub, seda vähem on inimese elus pinget ja stressi.

Tegevused, mis aitavad kasvatada säilenõtkust

Säilenõtkus ise on konkreetsete tegevuste kogum ehk oskused, mida saab kasutada, et tulla tagasi stressirikast olukorrast tagasi iseenda rahuolekusse. Säilenõtkus ei ole geneetiline vaid õpitav. Seda saavad õppida nii täiskasvanud inimesed kui ka lapsed, meeskonnad ja ettevõtted.

Muutused puudutavad igapäevaselt meid kõiki ja resilentsus aitab muutuste keerisest võtta kaasa midagi kasulikku ja see enda ellu integreerida.

Säilenõtkus ei tule üle öö. See tuleb väikeste sammudega ja pidevalt praktiseerides. Ole enda vastu leebe ja uudishimulik.

Allpool mõned mõtted, kuidas kasvatada enda juures säilenõtkust:

1. MINA ISE. Õpi tundma iseennast. Mis sulle meeldib? Mida tehes kaotad ajataju? Mis tegevused alandavad sinu pinget? Õpi neid tegevusi ka oma igapäevaellu kaasama.

2. EESMÄRGID. Võta harjumuseks seada endale pikemaajalisi ja lühemaajalisi eesmärke. Kui sa tead, kuhu oled nt viie aasta plaanis liikumas, siis suurema tõenäosusega ei kõiguta sind välised pingelisemad olukorrad nii palju, kui inimest, kes ei tea, kuhu poole on ta teel.

3. VÄÄRTUSHINNANGUD. Kaardista oma väärtushinnangud- nii elulised kui tööalased. Mis on sinu jaoks tõeliselt oluline läbi elu? Aga tööd tehes? Mis väärtused peaksid olema töökohal esindatud, et oleksid õnnelik? Kas sa neid väärtusi ka kasutad oma igapäevaelus?

4. MINU TRIGERID. Mis kohti psühholoogiliselt pingelised olukorrad sinus trigerdavad? Nendest olukordades on alati viide minevikule ja õppimisvõimalus. Kui sa reageerid ja sind see puudutab, siis vaata enda sisse- mis osa sinust on haiget saanud? Leides koha, kust pinge alguse saab lahustub oleviku olukord ja hakkab kergem. Järgmine samm on hakata oma emotsioone teadlikult juhtima.

5. TÄNULIKKUS. Mille eest sa oled hetkel oma elus tänulik? Hakka pidama tänulikkuse päevikut- kirjuta hommikuti või õhtuti ülesse 5 asja, mille üle oled tõeliselt täna tänulik.

6. MINU PIIRID JA “EI” ÜTLEMINE. Saa tuttavaks oma isiklike piiridega ja õpi neid piire ka kehtestama. Mis tegevused on sinu jaoks kindlasti “ei” tegevused ja kust võid järgi anda? Õpi oma “ei” ka selgesõnaliselt väljendama. Harjuta nii palju kui vaja- see ei tule esimesest korrast kergelt välja.

7. TAKISTUSED MINEVIKUST. Mis takistused sul on eelnevalt olnud? Kuidas sa takistused ületasid? Mis oskused omandasid? Neid oskusi saad teadvustada ja kasutada, kui tuleb järgmine takistus.

8. STRESSIGA TOIMETULEKU STRATEEGIA- Mis on sinu viis stressiga toime tulla? Kas see on tervislik ja sind tõstev või “kiire plaaster” ja isegi kahjulik? Loo sind toetavate tegevuste kogum, mida tehes saad kiiresti iseenda juurde.

9. ISIKLIKUD SUHTED JA KOGUKONNAD. Loo hästi toimivaid isiklike suhteid nii töökohal, kui väljaspool tööd. Panusta oma aega ja energiat suhete loomisesse ja kogukonna hoidmisesse. Head isiklikud suhted on meie varandus, tasakaalustajad ja peeglid meile endale.

10. AKTSEPTEERIMINE. Õpi vahet tegema, mida sa saad muuta ja mida ei saa- need asjad, mida sa muuta ei saa, õpi aktsepteerima. “Nii on” on hea väljend aktepteerimise praktiseerimiseks.

11. ABI KÜSIMINE JA VASTU VÕTMINE. Väga oluline kõikidele inimestele, ükskõik, kui tugeva inimesega poleks tegu. See on oskus, mis annab meile võimaluse olla hoitud ja toetatud hetkedel, kui seda vajame. See suurendab kuulumise tunnet ning ka seda, et raskes olukorras pole inimene üksi.

Säilenõtkust saab õppida juba lapsepõlves. Oma säilenõtkust kasvatades oled sa eeskujuks lähedastele, lastele ja töökaaslastele. Iga säilenõtkust kasvatav inimene on ressurss organisatsioonile ja meie ühiskonnale. Kõige tähtsam aga, kõrge säilenõtkusega on sul ressurssi, et saavutada oma sihid ja soovid- nii tööalased kui isiklikud.

 

Artikli autor:
Natalja Prümmel
Karjääri ja tööõnne coach
sammedasi.ee

/by

Kui puhas on sinu KIRG?

Soovides luua endale imelist töö(elu) ei saa üle ega ümber KIRE komponendist. Kirg on midagi, mis paneb sind tegutsema, looma ja kogema.
Alustame aga algusest- kui kirglik sa oled? Elu, teiste inimeste, oma huvialade ja töö osas?
KIRE PUHAS ENERGIA
Kire puhas energia paneb meid looma, avarduma, uskuma sellesse, mida teed. Kirel on aga ka varjuenergia, mis käib palju meie ühiskonnas kaasas- see on puudujäämise hirmust loodud kirg. See on hirm ilma jääda, see tekitab sõltuvusi ja obsessiivset käitumist. “Ma tahan midagi nii väga, sest mul pole seda..” on varjuenergiast kasutatud kirg.
Imelise tööelu loomise protsessis on ülioluline luua soovitud töö puhtast kire energiast. “Ma otsustan, et teen ja kogen edaspidi ainult neid asju, mis tekitavad minus kirge ja soovi seda teha”- räägib puhas kirg. Otsus on võtmesõna. Otsus annab sulle vabaduse valida ja teha ainult neid asju, mille vastu oled sa kirglik.
KIRE VASTANDENERGIA
Vastikus, viha, frustratsioon, eemale tõmbumine on kire energia vastandtunded, millel on väga tähtis roll. Need tunded annavad sulle märku, kui sa teed või koged midagi, mis sulle ei sobi ja mis ületab su piire. Need vastandtunded aitavad sul liikuda tagasi puhtasse kire energiasse. Tee ainult seda, mida loob sinus avardumist, tõmmet, pehmust ja huvi.
Need vastandtunded aitavad sul liikuda tagasi puhtasse kire energiasse ja valida neid tegevusi, mis sind tõstavad. Tee ainult seda, mida loob sinus avardumist, tõmmet, pehmust ja huvi. Läbi selle avastad sa oma elu kutse, tasakaalu ja rahulolu kogu oma eluga ❤️
KIRE JÄRGI ELAMINE
Mõned tähelepanekud ja isegi reeglid, kui soovid liikuda puhtasse kire energiasse:
 
1. Ära loo puudustundest, ära ole pidevalt “näljane”.
2. Loo rütm tegevustest, mis sind toetavad. Ära tee lemmik-tegevust ainult siis, kui kett on maas ja halb on olla. Õpi looma oma rütmi sind toetavatest tegevustest, mis hoiavad sind tasakaalus.
3. Õpi lugema kire energiaid- mis tegevused loovad sinusse avardumist, tahet ja tõmmet ning mis tegevused tekitavad vastikust, eemaletõukumist ja seisakut. Nendele tuginedes hakka tegema oma elus korrektuure.
 
KIRE leidmine ühes valdkonnas kasvatab automaatselt KIRGE ka teistes eluvaldkondades. Ei ole võimalik kirglikult elada tööelu ja kiretult suhteelu, näiteks. Pane kirg enda kasuks tööle! 🥰
/by

Läbipõlemine kui tänapäeva kaasaskäiv sündroom?

Läbipõlemine on miskit, mis viitab tugevale tasakaalutusele inimese kehas, hinges ja ümbritsevas. Läbi saab põleda töös, lapsevanemluses, igapäevaelu ülesannetes. Läbipõlemine tekib pikaajalise maandamata stressi tagajärjel ning lisaks täiskasvanutele kogevad seda järjest rohkem ka lapsed. Miks see aga nii on meie ühiskonnas? Kas oskame iseennast hoida ja näidata eeskuju ka lastele, kuidas elada tasakaalustatud elu?

Läbipõlemise kergem vorm on stressi kogemine- nt tööstress, vanemluse stress, igapäevaelu stress. Pikaajalise stressi kogedes meie immuunsus nõrgeneb, eluenergia väheneb ja hakkab kaduma vaikselt ka elurõõm. Hea uudis on see, et pikaajalisest stressist, nt tööstressist on kergem ja kiirem viis väljatulemiseks, kui kogedes totaalset läbipõlemist. Aga alustame algusest.

Läbipõlemise juured on minevikus 

Kui väike laps kasvab, siis võtab ta švammina kõik endasse, mida ta ümbritsevas maailmas kogeb. Lapse enesehinnang kujuneb vastavalt keskkonnale, kus ta üles kasvab ja mida talle keskkond õpetab. Paljud inimesed on lapsepõlves kogenud, et nad on väärtuslikud ja märgatud siis, kui saavutavad häid tulemusi koolis, võistlustel, hobides. Sellises keskkonnas kasvav laps hakkab enda armastusväärsust identifitseerima läbi head tulemuste. Seda soosib ka ühiskond, sest sellised “tublid” inimesed on ühiskonnale kasulikud.

Suureks kasvades need lapsed kalduvad tihti perfektsionismile ja kõrgele saavutusvajadusele- muster on sama, mis lapsepõlves ehk “kui ma teen selle tulemuse hästi ära, siis olen väärt tunnustust ja tähelepanu”. Mure seisneb aga selles, et soovitud tähelepanu vajadus ei kao ühegi saavutatud tulemusega ja nii pingutab inimene järjest enam ja enam, kuid soovitud lõpliku rahuldustunnet ja armastust justkui ei tulegi.

Teine suurem keskkonna mõju lastele on nende endi vanemad- kuidas nemad töötasid ja töösse suhtusid. Kui töötati palju ja see oli norm ning elu ei osatud nautida, siis salvestub see samuti lapsesse. Missugune on õige mees ja naine ühiskonnas, perekonnas? Mida laps näeb? Paljudel läbipõlemist kogevatel inimestel on suure töökoorma all olnud ka vähemalt üks vanematest. Tihti on ka nii, et kui lapsel on olnud puudulik suhe isaga, siis täiskasvanuna kompenseeritaks seda läbi töö ja tulemuste saavutamise. Alatealdikult soovitakse isale näidata, et “ma olen nüüd armastust väärt”.

Vanemate mustreid korratakse täiskasvanuna automaatselt. Muuta saab neid hakata nendest teadlikuks saades.

 

Kolme tüüpi läbipõlemist

  1. Teen valet tööd, aga ei julge teha muutust– esimene läbipõlemise ja tööstressi kogemise grupp inimesi teeb sellist tööd, mis ei pruugi sobida tema isiksuste omadustega, ei meeldi ja lihtsalt “satus kätte, sest raha on vaja”. Sellist mõtestamata tööd tehes on inimesel suurem tõenäosus kogeda tööstressi ja üks hetk ka läbipõlemist. Eriti suur oht on siis, kui inimene peab täitma tööülesandeid, mis talle absuluutselt ei sobi- nt introvertne inimene peab tegema müügikõnesid, detailidele keskendunud inimene kirjutama lahti visioone või juhtimisele mitte orienteeritud töötaja edutatakse juhi ametisse, sest ta oli hea spetsialist.
  2. Teen tööd suure kirega, aga ei oska ennast “pidurdada”– siia alla kuuluvad inimesed, kes tõesti armastavad oma tööd, kuid mingi sisemine surve paneb neid kogu aeg tegutsema. Nad ei oska puhata ja lõõgastuda, sest tunnevad, et on siis väärtusetud või saaksid nad selle ajaga midagi ära teha. Siin grupis on tihti ettevõtjad, kelle uskumus on, et nad peavadki 24/7 töötama, sest tegu on enda ettevõttega ning ka elustiili ettevõtjad, kes peavad õppima seadma iseendale töö ja puhkepause. Perfektsionistid ja kõrge saavutusvajadusega inimesed kuuluvad samuti siia gruppi.
  3. Loovad inimesed, kellel pole ette nähtud 9-17ni töötamine– siia gruppi kuuluvad inimesed, kes on oma olemuselt voolavad, loovad, tundlikud ning nende jaoks on 40h töönädalat kindlatel kellaaegadel absoluutselt mitte sobiv töötamise viis. Meie ühiskond ona paljustki üles ehitatud just sellistel tüüpilistel töösuhetel, kuid kõikidele inimestele ei pruugi see sobida. Kui siis selline inimene proovib ennast ühiskonna normidesse mahutada, siis ta teeb ennast katki ja varem või hiljem põleb läbi.

Kuhu gruppi kuulud sina? Vastavalt sellele saad sa hakata tegema oma elus muudatusi.

Märgid läbipõlemisest: tervisehäired või liiga tihti haigestumised nt viirushaigustesse, liigsed emotsioonide kõikumised, pidev väsimus, tunne, et “kõike on liiga palju”, probleemid peresuhetes/suhetes lastega ning kui need tunded ja tundmused kestavad mõnda aega.

  1. GRUPI SOOVITUSED – vaata üle, kas tööülesanded sobivad sinu isiksuse omadustega, meeldivad sulle või mõni tööülesanne tekitab tugevat igapäeva stressi. Ole aus seda väljendama oma tööandjale. Kui töö või kollektiiv üldse ei sobi, siis ole julge ning võta vastutust oma tööõnne eest ning asu otsima tööd, mis sulle päriselt sobib.
  2. GRUPI SOOVITUSED- hakka ennast analüüsima, mida koged, kui sa tööd ei tee? Õpi seadma endale piire ning tegema prioriteetide liste. Tõsta ennast prioriteetide listis kõige kõrgemale. Sinu heaolu on kõige olulisem. Keha on hea näidik, mille järgi aru saada, kui teed midagi liiga palju. Kui sulle maitseb šokolaad, kuid sa sööd seda liiga palju, siis hakkabki paha. Armastatud tööga on samamoodi. Õpi tegema puhkepause ja vahepeal lülita ennast tööst välja. Õpi ka aru saama, mis on sinu sisemised trigerid, MIKS sa soovid seda tööd teha?
  3. GRUPI SOOVITUSED- kui sa oled tajunud, et sa ei sobitu tavatööle ning see väsitab sind, siis esimene asi on tunnista seda endale. Sul ei ole midagi viga ega sinuga ei ole midagi valesti. Sa lihtsalt oled teistmoodi ja see on okei. Hakka otsima viise, kuidas vähemaga saavutada rohkem ehk teha vähem töötunde, kuid sarnsast tulemust. Samuti sobib sellele grupile freelanceri töö, läbi oma ettevõte töötamine ja projektipõhised tööd.

 

Läbipõlemise ennetamine ja enesehoid:

  • realistlike ootuste seadmine iseendale
  • enda vajaduste esikohale tõstmine
  • julgus küsida, seda mida vajad ja öelda “ei” (nii tööandja juures kui perekonnas, sõpradega jne)
  • julgus küsida abi- kõike ei pea suutma ega oskama teha üksi
  • prioriteetide seadmine- neid tuleb seada ka siis, kui armastad kõiki oma tegevusi, kuid lihtsalt ei jõua neid ära teha. Pane kirja kõik kohustused ja ülesanded, mis sul praeguses elus on; pane need tegevused kirja tähtsuse järjekorras ja siis ole enda vastu aus ja tunnista mitmega nendest sa päriselt jõuad igapäevaselt tegeleda nii, et sa ei koorma ennast liigselt. Tõmba joon sinna vahele, mis tegevusi sa lihtsalt ei jõua praegu teha ning lükka need tuleviku. Ole enda vastu leebe!
  • vajadusel tuleb ka lahkuda sobimatust töökohast (sa ei ole siis läbikukkuja!)
  • metoodikad: kohalolu praktikad (mindfullness nt), regulaarne füüsiline liikumine (teeb imesid!), julgus vaadata sügavale enda sisse põhjustele, miks sa ennast läbi põletad- seal taga on alati mingi põhjus, mida sa selle läbipõlemisega alateadlikult kompenseerid.

Läbipõlemisest ja tööstressist väljumiseks oled kõige tähtsam sina ise. Ära võrdle ennast kaastöötajatega (kuidas nemad jaksavad), ühiskonnaga või oma lähedastega. Sina oled sina ja kui sul juba on läbipõlemise ja tööstressi märgid, siis see on kutse vaadata sügavamale iseenda sisse- õppida uutmoodi elama oma igapäevaelu. Tööd saab teha ka rõõmu ja naudinguga ning nii, et see ei võta suure tüki igapäevaelus ära. Rõõmuga tehtud töö on väärtuslik sulle, ühiskonnale ja järgmistele põlvkondadele, sest nad õpivad, kuidas kogeda elu tasakaalukalt.

Järgmisel nädalal alustab tööstressi ja läbipõlemise holistline grupp. Lisainfot leiad: https://www.sammedasi.ee/toostress-ja-labipolemine-talve-holistiline-grupp-2/

/by

Mida ma olen õppinud läbipõlemisest ja tööstressist?

Meie kiiresti toimivas ühiskonnas on “läbipõlemine” ja “tööstress” väga levinud sõnad. Ka mina olen neid mõlemaid kogenud. Tol korral ma otsisin infot ja leidsin peamiselt viiteid tervislikule unele, toitumisele, füüsilisele trennile ja võib olla ka piiride seadmisele. Kuid kõiki neid asju rakendades olin ma ikka tööstressis, sest töökoormus oli suur, tahtsin kõigega edukalt hakkama saada, sest armastasin oma tööd ning kolleegid näitasid ka justkui eeskuju, et sellises tempos töötamine on normaalne ja võimalik. Tundsin pidevalt, et kas minul on siis midagi viga?

Vahepeal tuli koroona aeg ja minul teine laps. See aitas kiirrongilt maha tulla ja tagant järgi vaadata, mis siis ikkagi juhtus ja mida peaksin tegema, et mitte enam samasse kohta iseenda sees sattuda?

PÕHJUSED MINEVIKUS

Inimesed, kes kogevad korduvalt tööstressi ja võib olla ka läbipõlemist on teatud tüpaažiga- neil on kõrgenenud vajadus sooritada oma tööd väga hästi, meeldida teistele ning tunda oma väärtust läbi tehtud töö. Siin on mitmeid variatsioone, mis on ühel või teisel inimesel põhipõhjuseks ja mis täpselt stressi põhjustab. Kuid nimetaja on ühine- kinnitust, et ma olen piisav otsitakse väljaspoolt.

Nii on ka nendel inimestel kõrgenenud vajadus kuuluda organisatsiooni, töökollektiivi, ühingutesse. Tööd tehakse palju ja loodetakse üks hetk saada ka oodatud tasu- mitte rahalist, vaid emotsionaalset tasu ehk tunde, et ma olen piisav.

Kõik need omadused on välja kujunenud lapsepõlves. Igaühe sisse peab vaatama individuaalselt. Kuid ühiskond, milles mina kasvasin toetus väga palju sooritusele ning veel parem, kui see sooritus oli perfektne. Ma olin oma isa poolt märgatud ja tunnustatud eriti siis, kui tunnistused olid üdini eeskujulikud. Ta oli uhke minu üle. Kuidas ma saingi tema ootust lõhkuda? Ma küll proovisin seda teha teismelisena, kuid kiiresti sain aru, et pean siiski väga hästi õppima. Muster läks sujuvalt üle täiskasvanud ellu, aitas mul teha väga noorelt karjääri, olla edukas ja majanduslikult iseseisev. Imeline, kas pole! Kuid, juba 25 aastasena istusin ma perearsti kabinetis, kes ütles, et ma kogen ärevushäireid, mitte südame haigust. Ma töötasin pangas suurettevõtetega, tegin tööd kella 20ni, käisin täiskoormusega magistris, vedasin oma tantsukooli ja tegin professionaalsel tasemel tantsutrenni + nädalavahetustel esinemised. Kõike liiga palju ja liiga intentsiivselt. Kuigi armastasin kõike, mida tegin, siis pidin tõmbama joone tegevuste vahel, millega jätkan ja mis lähevad ootele. Nii läks ootele minu magister, nädalavahetuse esinemised ja tantsukool. Samuti lahkusin töökohast ning valisin rahuliku tempoga töökoha (mis osutus küll liiga rahulikuks, kuid andis mulle võimaluse nö välja puhata).

Tagant järgi vaadates seda olukorda saan ilmselgelt aru, et ma polnud iseendaga üldse kontaktis. Kogu mu tähelepanu oli väljapoole, otsides justkui sealt “midagi”.

 

TEADLIKKUS HAKKAS TÕUSMA

Aastad läksid mööda ja mu teadlikkus ja kontakt iseendaga kasvas tublisti. Arvasin, et olen iseenda sees väga heas kohas ja teadlik. Tegin karjääripöörde, kus liikusin ammu unistatud värbaja ametikohale. Tunne oli super, et teen just seda tööd, mida ihkan, kuid mõne aasta möödudes komistasin  ma ka seda tööd tehes veel suuremasse läbipõlemise auku. Ka see kord algasid mu probleemid läbi füüsilise keha. Oli veidraid tundmused ja aistinguid, peavalusid, kippusin töö juures pingelistes olukordades nutma, jäin tihti haigeks, nädalavahetustel kogesin täieliku jõuetust, ärevust jne. Tahtsin lahkuda, kuid ei suutnud. Miskit pani mind paigale, et saaksin tõestada teistele ja iseendale, et ma saan ju hakkama. Mu teadlikkus oli justkui käega pühitud ja ma ei saanud aru, miks ma seda endale teen. Ma üritasin kogu väest realiseerida enda unistusi läbi teiste- mida nemad arvavad ja kas hindavad piisavalt heaks?

Aga tuli koroona aeg ja ma jäin lapseootele. Ja see muutis minu elu- võib öelda.

Hakkasin seadma piire (kodukontoris oli see justkui lihtsam) ja välja ütlema asju, mis mulle ei sobi. Hakkasin taas tähele panema oma vajadusi ja neid ka realiseerima. Tegutsesin igapäevaselt omas rütmis ja nii nagu mulle sobib. Sain tagasi oma enesekindluse. Peale teise lapse sündi sukeldusin veelgi sügavamale. Ja jõudsin sügava igatsuseni isa järgi. Alateadlik meel tahtis kogu aeg olla edukas ja iseseisev, sest isa oli nii õpetanud. Mu mõlemad vanemad töötasid väga palju. Kuigi keegi nendest ei sundinud mind täiskasvanuna niimodi töötama, siis tegin ma seda siiski. Mu päris olemus on miskit muud- voolav, reeglitest vaba ja sügavalt loov teiste inimeste heaks; ja siiski olin ma truu oma päritolu perele ning mul oli raske nende varjatud ootustest lahti rebida.

ISA- MU EESKUJU FIGUUR

Nii hakkasin ma märkama ka klientide peal palju lugusid ja näiteid, kus ühel või teisel viisil oli nende tööstress ja sisemine rahulolematus seotud oma vanematega. Nt isata pojad on eriti edule orienteeritud. Isa tütred võivad olla finantsiliselt edukad ja iseseisvad, aga suhetes jääb puudu naiselikku voolavust ja usaldust mehe poole.

Kui sa oled poeg, kelle isa töötas väga palju või teda ei olnud sinu elus- sa võid tunda suurt tungi saavutada elus midagi suurt ja tähtsat. Suur loomine ei ole halb, kuid alusta iseendast. Hakka tunnustama iseennast, sellisena nagu sa oled. Muuda oma triger, millepärast sa tahad edukaks saada. Muuda triger sellepärast, et kui sa saadki edukaks, et su sees ei valitseks siis ikka tühjus. Sest see juhtub, kui alateadlik meel tahab läbi tulemuste saada armastust, kuid ta ei saa. Suuna see energia millegi loomiseks iseenda pärast. Küsi, mis on sinu MIKS?

Kui sa oled tütar, kelle isa oli edukas või kellel puudus isa- hakka märkama, mis energia pealt sa tegutsed. Kas see on naiselik, loov ja voolav või mehelik, otsene ja kiire. Sa oled naine ning sa vajad ka voolavust ja hoidmist. Mis uskumusi sa endaga kaasas kannad? Kas sa proovid olla täiuslik tüdruk? Kas sa lubad endal eksida? Kas sa usaldad mehi? Oma meest? Kas sa päriselt suudad lõdvestuda usaldusse elu ja oma partneri ees?

Isa on nii poegadele kui tütardele esimene kontakt välismaailmaga. Kui ema õpetab lähedust, tundeid ja ühendust, siis isa roll on näidata lastele välismaailmas hakkamasaamist. Kas läbi oma eeskuju või läbi ootuste lapsele. Minu isa õpetas mind väga sitkeks ja ma olen talle väga tänulik selle eest! Ma lihtsalt unustasin võtta osa tema õpetustest kaasa ja osa selja taha jätta. Ja nii peaksime me kõik tegema- osa õpetustest ja uskumustest endasse integreerima ja neid kasutama ning teise osa, mis meid enam ei teeni selja taha jätma.

ARMASTUS ISEENDA VASTU

Kogu see teekond mul ja ka sul saab alguse enda armastamisest ja enda avastamisest. Sellele teekonnale saab minna üksi ja sellele teekonnale saab minna koos. Oled oodatud tulema sellele teekonnale koos Tööstressi ja Läbipõlemise grupiga, mis alustab 9.02.2023.

 

 

 

 

 

/by

Emotsionaalne ülekoormatus lastel ja täiskasvanutel

Emotsionaalne ülekoormatus tekib nii lastel kui täiskasvanutel siis, kui valu või muu tunne on nii suur, et inimene ei suuda seda ära taluda. Meil on intelligente aju ja keha. Sellistel hetkedel säästab meie keha selle tekkinud valu eest ning “peidab” valu ära. Keha ja intellekt teeb seda eriti lapsena, kuna lapsel puuduvad toimetuleku viisid, kuidas ühe või teise tundega enda sees toime tulla. Täiskasvanutena võib see juhtuda suurema trauma või šoki puhul.

Ülekoormuse tunded on: VALU (ka hingeline), HIRM, VIHA, HÄBI, SÜÜ.

Veel kord- lastel pole ülekoormuse vastu eneseregulatsiooni ja neil toimub see väga lihtsalt. Laps ei pea olema väga traumeerivas sündmuses, et tekiks emotsionaalne ülekoormus. Nt unekooli tegemise puhul, kus laps jäetakse üksinda nutma tekib lapsel kindlasti emotsionaalne ülekoormus ning selle tulemusena vaigistab ta intelligentne närvisüsteem kogetavad tunded (üksindus, hirm) ning laps jääb tasa ning lõpuks ka magama. Laps võib saada ülekoormuse ka vanemate tülitsemisest, suuremast ehmatusest, kui vanemad ei pane ta tundeid tähele ja üritavad iga hinna eest need nö alla suruda/heastada jms.

Ülekoormus siinkohal tähendabki, et keha lukustab tugevad tunded enda sisse ning inimesel puudub teadlik ligipääs nendele tunnetele.

Allarutud tunded

Allasurutud tunded tekitavad füüsilisi tundmuseid. Tihti paljud justkui seletamatud haigused on emotsionaalse ülekoormuse väljendus, sest keha salvestab tundeid ning kui neid ei lasta välja ja ei toimu tunde kehasse integreerimist, siis jääb keha haigeks.

Samuti ei lase allasurutud tunded meil kogeda vastastundeid, nt:

Kui sul ei ole kontakti oma  VALU ja KURBUSega, ei saa sa kogeda RÕÕMU ja ARMASTUST.

Kui sul ei ole kontakti oma VIHKAMISE ja VIHAga, ei saa sa kogeda oma JÕUDU ja VÕIMU.

“Mida rohkem sa ennast emotsionaalselt avad, seda rohkem on sul ligipääsu oma sügavale potentsiaalile,” ütles minu õpetaja Tiiu Bolzmann.

Aga mida ma olen alla surunud?

Kuidas saada aru, mida ma olen enda sees siis alla surunud?

Vaata oma tänapäevaseid suhteid ja seda mis sind häirib nende juures ja/või kordub. Seal on su vastus, mida sa oled iseenda eest kaua peitnud. Teised inimesed on vaid meie peeglid ja tihti projekteerime teistele (ja eriti lähedastele) iseenda allasurutud tundeid. See tähendab, et kui teine käivitab minus mingi ebameeldiva tunde, siis tahame teisest inimesest eemale või teda muuta, et me ei kogeks seda valu. Aga see on oma valu/süütunde/häbi/kurbuse eest põgenemine ja see ülesse tulnud tunne ongi alla surutud- ta tahab tulla nähtavale.

Sa võid ka enda käest küsida, kas see on UUS tunne või olen ma seda varem kogenud? Kui sa oled seda varem kogenud, siis kui vana sa olid? Mis siis toimus? Nii hakkad sa vaikselt rajame endale teed allasurutud tunnete juurde, mis lukustusid emotsionaalsest ülekoormusest minevikus.

Emotsionaalsest ülekoormusest tekkinud tundeid on vaja lasta ülesse aeglaselt. Anda aega. Eesmärk ei ole kõik kohe nähtavale tuua, see pole vajalik. Tegelda tuleb vaid selle osaga, mis sind praegu oma elus häirib.

Esimene ja kõige suurem asi, mida sa saad nähtavale tulnud tundega teha on teda mitte uuesti alla suruda, vaid anda endale luba seda tunnet kogeda. Tee sellele tundele enda kehas ruumi. Jah, see on ebamugav, aga vaid niimodi saab ülekoormatud tunne kehasse integreeruda. Iga sellise integratsiooniga jõuad sa lähemale iseendale.

Miks on tähtis emotsionaalset ülekoormust tasakaalustada?

Emotsionaalselt võivad ülekoormatud olla nii lapsed (ka sinu Sisemine Laps) ning muidugi ka täiskasvanud. Kuna tunded, k.a. allasurutud tunded, reguleerivad kõike seda, kuidas me ümbritsevat kogeme, siis on oluline nendega ka teadlikult tegeleda.

Tasakaalustamine käib nt järgmistel viisidel:

  1. Last ei jäeta tema emotsiooniga üksi. Rääkimine, kallistamine, päriselt kuulamine ja kohalolek, selgitamine, mis juhtus. See kehtib ka beebide puhul.
  2. End häirivatest olukordadest ja tunnetest aru saamine. Millal ma olen veel nii tundnud? Kui vana ma olin? Mis siis sellel ajal mu elus toimus? Mis mind veel pani nii tundma?
  3. Ülekoormus tekib ka täiskasvanud eas mingi olukorra tõttu. Näiteks tööst ilma jäämine, lahkuminek, lähedase surm- need on kõik sellised olukorrad, kus toimub ka täiskasvanuna emotsionaalne ülekoormus. Täiskasvanuna saame me ennast reguleerida igaüks omal viisil. Nt kes läheb jalutama, jooksma, silitab kodulooma, teeb tassi teed, kirjutab oma mõtted välja, kokkab, koristab, helistab sõbrale, loeb raamatut, vaatab sarju vms

Reguleerimine on oluline, kuid veelgi olulisem on intergeerimine.

Saa oma tunnetega sõbraks. Ära karda neid. Palju rohkem on karta, kui allasurutud tunded sind mitte-teadlikult juhivad.

Lõpetuseks näitan videot, mida võiksin vaadata kõik lapsevanemad: https://www.youtube.com/watch?v=IeHcsFqK7So

 

 

/by

Emotsionaalne pagas töökohal III- kontrollivad juhid

Paljude inimeste tugev samastumine ettevõttega, kus nad töötavad või mida nad omavad, sunnib neid  kontrollima ettevõtte igat aspekti. Selle taga on palju allasurutud isiklike tundeid millest räägingi nüüd lähemalt.

KONTROLLIV JUHT

Kontrolliva juhi tüüpiline käitumine on kas liigne sekkumine teiste töösse või töötajatele liigse vabaduse jätmine. Paljud juhid ei mõista, et iga inimene suhtub töösse ja tajub toetust talle omasel individuaalsel viisil. Näiteks üks töötaja vajab juhendamist ja toetamist rohkem; või alles alustanud töötaja ei soovi, et teda täiesti üksinda jäetakse. Samas juba kogemusega töötaja võib vajada rohkem usaldus ja vabadust oma tööülesannete täitmisel.

Juhid peaksid peale töötajate kogemuste ja oskuste tundma huvi, kes nad on inimestena ning mis neid motiveerib, huvitab ja erutab. Mul oli kunagi Swedbankis juht, kes tõsimeeli huvitus sellest, kuidas läheb mul nädalavahetustel tantsukooli trennide andmistega ning esinemistega. Ta proovis aru saada minust kui inimesest, kuigi minu nädalavahetuse tegemised ei puutunud otseselt kuidagi minu panga töösse. Peab ka meeles pidama, et ka juhid vajavad aega, et õppida tundma oma töötajaid.

Kui sa oled see juht, kes on veendunud, et oma meeskonda ei saa usaldada, siis on märke, mis viitavad, et probleem võib peituda hoopis juhis endas. Need märgid on:

  • sa ei suuda näha suuremat pilti, sest pea on üksikasja täis
  • sa arvad, et ainuüksi sina vastutad kõikide äriprobleemide lahendamise eest
  • sa võtad endale au edu ja süü ebaõnnestumiste eest
  • kui äri ei edene, reageerid sa sellega, et tugevdad kontrolli
  • sa tunned enda vastutustundega ülekoormatult
  • sinu kodused suhted on häiritud, sest sa ei suuda töömõtteid peast visata
  • sul on raske abi küsida
  • töötajad ei tule enam ideede ja muredega sinu juurde, sest nad peavad sind ligipääsmatuks
  • sa ei suuda uskuda, et teised suudaksid teha tööd sama hästi kui sina
  • kohtled kõiki ühtemoodi, mis tähendab, et sa ei ole märganud ainulaadseid erinevusi meeskonna sees
  • töötajad vahetuvad kiiresti

Kui tunned end ära enamikus väidetes, on sul KONTROLLIPROBLEEM. Pingeline tähelepanu üksikasjadele tähendab, et sageli otsitakse lünki töötajate tööst, õhutades töötajate ärevust ja suurendades seeläbi vigade tõenäosust.

Ärme unusta, et juhtimine tähendab eelkõige seda, et välja tuleb tuua teiste parimad oskused.

 

TAGAMAAD LAPSEPÕLVES

Suure kontrollivajadusega juhtidel võib olla suur hirm lasta lahti kontrollist. Kontrollist lahtilaskmine võib tekitada abituse, ülekoormuse ja saamatuse tunde. See võib aga omakorda tuua ülesse lapsepõlvetraumad. Mõnele on kontroll sisemise seisundiga toime tulemise viis, sest tal ei ole muud võimalust tugevate tunnetega hakkama saamiseks.

Näiteks kui kolleegid tööl pettumust valmistavad , võib see taas esile kutsuda abituse, hirmu ja vaenulikkuse , mida lapsepõlvest saadik on alla surutud.

Need, kes ei suuda taluda paratamatut ebakindlust, langevad sageli perfektsionismi ja töönarkomaania küüsi. Nende identiteet on nii tihedasti seotud tööga, et kõike, mida tajutakse kui ootustele mitte vastavat, kogetakse isikliku nurjumise ja identiteedi kaotamisena. Tegu ei ole üksnes umbusaldusega teiste suhtes, vaid see on sügav usaldamatus elu vastu tervikuna.

Ka on oluline teada, et kontrollist tingitud ärevus kandub mööda hierarhiat edasi. Näiteks kui sul on väga ärevil ja üsna palju ettekirjutisi tegev juht, siis hakkab ta mikrojuhtima inimesi, kes hakkavad mikrojuhtima teisi inimesi, kuni terve ettevõtte kultuur on väga ärev. Mida rohkem püüda inimesi kontrollida, seda rohkem tekitatakse neis vajadust mässata, et väljendada autonoomiat ja täiskasvanulikkust.

 

KONTROLLI VASTAND ON LOOVUS

Kontrollivad inimesed võivad olla väga tõhusad, kuid see kipub pärssima nende intuitsiooni, fantaasiat ja loovust. Uuendusmeelsus nõuab tundmatusse hüppamist,valmisolekut proovida ja nurjuda ning tolerantsust eksimuste suhtes. Siinkohal tulebki kontrollival inimesel piir ette!

Mulle väga meeldib mõte, et kui inimesele anda ebakindluse uurimiseks aega ja ruumi, siis tulevad sealt ka uued ideed 🙂

Professor ja psühhoanalüütik David Tuckett leiab, et minevik ei ole sugugi parem õpetaja, sest tulevik ei pruugi minevikuga sarnaneda. Kontrollivat tüüpi inimesed aga just minevikule keskenduvadki, sest nende kogemused on minevikus.

Me saame teadmatusele reageerida kahel viisil- üks on püüda sündmusi ja tulemusi kontrollida. Teine võimalus on teha paus ja püüda mõista, mis toimub. Uudishimu ja valmisolek katsetada on need väärtused, mis viivad inimese teadmatus olukorras edasi, usub Tuckett.

 

KAS MA SOBIN ETTEVÕTJAKS?

Absoluutse kontrollivajadusega inimesele ei pruugi ettevõtte rajamine õige suund olla. Eriti just sellise ettevõtte, kus tekivad ka töötajad.

Juhtival positisioonil töötamine tähendab meeletut võimu inimeste üle ja võimalus neid pikemaks perspektiivis psühholoogilised kahjustada on tohutu. Seega on vastutus tohutu. Mul oli kunagi selline väikeettevõtte juht, kelle meeskonnas ma tundsin ennast psühholoogilised väga halvasti ja pidi omama tugevat enesekindlust, et mitte täitsa katki minna.

Juhtimise jalajäljest kirjutab ka minu endine kolleeg Ivar Raav oma esimeses raamatus “Juhtimise jalajälg”, vaata siin. Minu meelest on see väga oluline teema mõistmaks, et iga inimene ei sobigi juhtiks, sest vastutus ongi tohutu!

Teine võimalus on teadlikult hakata juhil tegelema oma kontrolli probleemiga, sest tervenemine sellest on võimalik.

VÕIMALIKUD LAHENDUSED

Kontrolliv juht peab õppima delegeerima ja usaldama. Koostööks ja delegeerimiseks on aga vaja vastastikust sõltuvust, mis tekitab kontrollivatel inimestel ebamugavust. Uskuda, et kõik oleneb vaid iseendast ei ole realistlik ega ka kasulik. Omapäi hakkama saada võis olla targim reaktsioon kaootilisele pereelule, kuid sellest on vähe abi, et valmistada inimest ette töökohal suhestuma ja koostööd tegema. Ettevõtte edu tuleb osata jagada.

Suure kontrollivajadusega juhid peavad õppima usaldama eelkõige iseennast, sest nemad oskavad olukordi täpselt tõlgendada, teavad, mis on töötajatelt mõistlik oodata ja kuidas taastada kaotatud usaldus. Samuti tuleb õppida jääma iseendale ausaks ning lubama hakata kogema ka neid ebamugavaid tundeid, mis tulevad lapsepõlvest.

Suur osa sellest, mida inimesed töölt tahavad on seotud vabadusega, vabadusega uurida ja areneda ja olla nemad ise. Ja kui sa juhina neid inimesi kontrollid, siis sa alati pettud (ja nemad pettuvad ka), sest sa tahad, et nad oleksid tegelikult sina, mitte nemad ise.

Kontrolli loovutamiseks pead sa leppima sellega, et teised suudavad teha tööd sama hästi kui sina ja mõnikord isegi paremini. Meeldimine olgu viimane asi, millest lähtuda- see ainult piirab heade otsuste langetamist. Vead ja ebaõnnestumised on paratamatud. Püüa kõigil tulemustes näha võimalusi. Edu puhul õpi jagama seda oma meeskonnaga ning vajadusel vigadest õppida.

Artikkel koostatud Naomi Shragai raamatu baasil: “Emotsionaalse pagasi pärssiv jõud”

/by

Emotsionaalne pagas töökohal II- teistele meeldimine

Selleks, et olla ükskõik mis valdkonnas edukas, tuleb osata olla üle sellest “mida teised minust arvavad”. Inimene peab oskama tulla toime tõrjutuse tundega. Osadel inimestel tuleb see välja loomulikumalt, kui teistel. Teised peavad seda õppima ja ka aru saama, mis on tõrjutuse hirmu taga tegelikult.

Tõrjutuse hirmust lähtuvalt võib inimene jääda tegutsema oma mugavustsoonis ega julge välja tulla uudsete ideedega. See võib tuua kahju nii ettevõttetele, kus sellise hirmuga inimesed töötavad kui ka inimestele endale, kes piiravad oma enda võimalusi pelgalt mõtte pärast, et “mida teised ikkagi minust arvavad.”

Sotsiaalses maailmas on täiesti okei kuhugi maani soovida kuuluda gruppi (nt töökollektiivi), perekonda ja sõpruskonda, kuid millal see muutub takistavaks teguriks?

Tõrjutusega hakkama saamine kunstnike näitel

Huvitav grupp inimesi, kes võib olla on rohkem karastatud sellega “mida teised mõtlevad” on loominguga tegelevad inimesed, nt kunstnikud, kirjanikud, luuletajad, aga ka visionäärid. Nad mõtlevad uudsetele lahendustele, otsides tuttavast ja turvalisest kaugemale, kuid sageli ei pruugi paljudele nende ideed esimese hooga meeldida.

Samas kõige edukamad loomingulised inimesed on need, kes on pettumuste vastu karastatud ning sammuvad kindlalt oma rada. Nad teavad juba ette, et suur osa ideedest ei pruugi üldsusele üldse peale minna, aga tunnevad, et nad siiski ajavad “oma asja” ja need kes suudavad säilitada omanäolisust tihti saavad ka edukaks oma tegemistes.

Meeldimise ühiskond

Kui mõelda teistele meeldimisest kui sotsiaalsest vajadusest, siis tundub, et meie ühiskond on läinud sellega proportsioonist välja. Inimestel on sundmõted, et teistele peab meeldima- ka sotsiaalmeedia võimendab seda. Kõik klikid ja laigid. Kuni selleni välja, et inimese kogemus olemuslikult pole justkui päris, kui ta ei jaga seda sotsiaalmeedias ja ei saa sellele laike.

Meeldimise vajadus kandub inimestel ka töösuhetesse. Inimesed, kes tahavad teistele meele järgi olla on tavaliselt kuulekad ja tulemuslikud töötajad. Nad ei vaidle ei juhtkonnale vastu ega tekita konflikte kolleegidega. Nende radarid on suunatud nii palju väljapoole (et meeldida), et nad vaikselt kaotavad kontakti iseendaga. See toob aga kaasa selle, et isegi, kui ümberringi märgatakse nende inimeste panustamist, siis need inimesed ise muutuvad ärevaks ja kahtlustavaks oma soorituste osas. See omakorda viib selleni, et nad muutuvad sõltuvaks kolleegide ja ülemuste arvamusest ja otsustest ning hakkavad saboteerima iseenda võimalusi ning oma karjääri.

Kui organisatsioon saab justkui kasu sellistest töötajatest, siis suuremas plaanis jääb ettevõtte ilma sellise töötaja ainulaadsetest annetest.

“Kui oled ametis teistele meeldimisega, siis ei ole sa aus.”

“Kogu aeg kõrgendatud valves olemine ajab su ärevushoo äärele ja irratsionaalne muretsemine teiste pärast tähendab, et sa reedad iseenda.”

 

Mis on meeldimise soovi taga tegelikult?

Mure teistele meeldimise pärast on tegelikult alateadlik strateegia distantseeruda sügavamatest emotsionaalsetest lapsepõlvetraumdadest. Ekslikult arvatakse, et trauma on midagi suurt  nagu seksulaane ärakasumine, sõda, hülgamine vms. Tegelikult on trauma emotsionaalne ja kehaline reaktsioon ükskõik millisele väljakannatamtule sündmusele (tihti just lapsepõlves, kuna lapse aju on veel arenemise järgus ega suuda protsessida kõiki olukordi nii nagu täiskasvanud aju).

Turvaline kiindumussuhe ühe täiskasvanuga oma lapsepõlves on ka siinkohal oma mõjutustega. Kui mingil põhjusel ei saanud inimene seda turvalist kiindumussuhet oma lapsepõlves kogeda, siis võib ta täiskasvanuna reageerida nt töökohal kahes äärmuses:

  1. Liigne klammerdumine, pideva heakskiidu otsimine, ülekompenseerimine enda asendamatuks muutmisega.
  2. Inimene muutub liigselt iseseisvaks ja/või eemalviibijaks. Sellisel juhul eeldab inimene, et teised võivad talle kahju teha ning talle on koostöö tegemine keeruline. Sisimas otsib selline inimene seotust, kuid umbusaldab loodavaid suhteid.

Kui irratsionaalne see ka ei tundu, siis tegelikult suundub mõistus mineviku lahendamata sündmuste juurde lahendust otsima. Seepärast tasub alati kaevata sügavamale, kui töökohal tulevad ülesse suuremas tunded ja sisemised läbielamised, mis ei ole justkui korrelatsioonis juhtunuga.

Kas sa koged “meeldimise” fenomeni?

  • sa leiad end nõustamas kõigega, kuni oled oma hääle kaotanud
  • sa toetud teistele, et nad otsuseid teeksid
  • sul pole enam kindlaid seisukohti, vaid pigem lähed vooluga kaasa
  • sa ei ole palju aastaid karjääris edasi liikunud, kuid oled töökaaslaste ja juhtide hulgas populaarne
  • sa mõistad teiste vajadusi enda omadest paremini

Kas sul võib olla tõrjumishirm?

  • sulle tundub, et sa ei meeldi teistele
  • sa jääd kuskilt välja või sind unustatakse
  • töökaaslased võivad sulle kätte maksta ja tekivad teie vahel konfliktid
  • sa kaotad turvalisuse ja kaitse, mida töökoht sulle pakub

Lahendused, kui soovid liigselt teistele meeldida:

  • Pea meeles, et töö tähendab suhtlemist, enda reklaamimist, tulemuste saavutamist ja raha teenimist. Isiklikud suhted seevastu tähendavad emotsionaalseid sidemeid, turvalisust, tunnet, et sa oled teistele oluline ja sind ei unustata. Õpi tegema nendel kahel vahet! Kui hakkad aru saama, et töö ei pea kompenseerima saamata jäänud tunnustust ja tähelepanu, ega pakkuma turvalisust pikas plaanis, siis hakkad julgema olla rohkem töökohal sina ise.
  • Enda tugevate külgede meenutamine aitab rahustada irratsionaalset poolt.
  • Hirmudele näkku vaatamine on esimene samm, et neid ületada. Kui hirmud on pigem minevikust, mitte praegusest ajast, siis töökohal need enam ei kehti.

Pea meeles, et liigse meeldimise tagajärjel ei saa sa kasutada oma tõelist potsentsiaali, su professionaalsed ambitsioonid ja võimalused jäävad kõrvale ning sa maksad loomingulise potentsiaali rakendamise ja karjääri edendamise arvelt oma hinda.

Oma tunnete ära tundmine aitab sul oma lugu muuta.

Artikkel kirjutatud inspireeritult Naomi Shragai raamatust “Emotsionaalse pagasi pärssiv jõud. Mida teha, kui töö ja elu kipuvad segi minema.” Eelmine samast sarjast artikkel on lugemiseks siin.

 

 

/by