Kuidas käia oma teed ehk ohvrirollist kangelaseks
Muinasjutud on huvitavad, nad peegeldavad tihti ühiskonna alateadlikke protsesse. Nad peegeldavad meile inimeseks olemist. Oled sa tähele pannud, et muinasjuttudes on peategelane alati kõigepealt ohvrirollis ja siis saab temast kangelane, kes saavutab oma unistuste elu? Kangelaseks muutub muinasjututegelane siis, kui ta astub oma mugavast igapäevaelust välja ja läheb rännakule. Mida see meile peegeldab?
UINUNUD INIMESED
Inimesed, kes on uinunud olekus, elavad elu automaatpiloodi peal. Nad ärkavad hommikul, hoolitsevad laste eest, täidavad tööülesandeid, liiguvad ringi ja suhtlevad automaatselt, kasutamata teadlikkust, miks ja mis ajendil üht või teist tegevust tehakse. Tihti lisandub automaatsusele ka ohvri roll, kus süüdistatakse teisi oma mitte-unistuste elus. Sellisel tasandil on pea võimatu oma ellu muutusi sisse viia. Võid siinkohal endalt küsida- kas sa elad automaatpiloodi peal või teadlikult? Kas sa näed ümbritsevas takistusi või hoopis võimalusi?
Uinunud olekus inimene ootab seda “miskit” väljaspoolt. Et äkki keegi tuleb ja ütleb, mida ma tegema pean. Veel parem, kui keegi teine teeb selle minu eest ära, et saaksin olla õnnelik. Uinunud olekus on raske elada, sest siis inimene ei kasuta oma potentsiaali ega ole õnnelik, isegi kui ta igapäevaelu peegeldab justkui heal järjel inimest, kes võiks oma eluga olla rahul. Inimesed, kes ütlevad, et neil on kõik justkui olemas, aga nad pole ikka õnnelikud- need inimesed pole astunud oma isikliku rännaku teekonnale. Nad on ikka ohvrirollis ega ole suutnud integreerida endasse kangelase omadusi.
Kõik me oleme üks hetk olnud uinunud. Küsimus on selles, kui kauaks sa tahad veel jääda uinunud olekusse?
RÄNNAKULE SÄTTIMINE
Rännakule saamisel on peamiselt kaks võimalust. Kui mõnda aega elada uninunud olekus, siis hakkab inimese sees kasvama rahulolematus. Kui see rahulolematus üks hetk saavutab maksimaalse ebamugavustunde, siis hakkab inimene endalt küsima, kas on äkki midagi, mida ma saan ise teha, et siit olukorrast välja pääseda? Sellised ebamugavustunded tulevad tihti ka kriisidega- lahutus, haigeks jäämine, koondamine/vallandamine, lähedase inimese kaotus, aga ka abiellumine ja lapse sünd võivad põhjustada isiksusliku kriisi ja panna inimest tegutsema, sest keskkond on muutunud ja vanad põhimõtted ja toimetulekumehhanismid enam ei toeta inimest ennast. Muinasjuttudes on need hetked, kus peategelane otsustab minna välja oma harjumuspärasest keskkonnast laia maailma, et leida seda “miskit”.
Teine , aga võib olla harvem võimalus on see, kui inimene on oma igapäeva kannatustes juba nii küps, et ta teele satub suuna näitaja näiteks uue suhte, mõne kursuse, hea tööpakkumise või õpetaja näol. Muinasjuttudes on selleks karakteriks tihti printsid. Kuid need päästjad on vaid päästikuks sinu enesearengu tee alguses. Ükski print ei päästa printsessi niimodi, et printsesse ei pea midagi ise oma elus tegema. Kohtudes oma elu armastusega, ägeda töökohaga või kursusega võid sa tunda, et nüüd alles hakkab tõeline areng pihta ja pead pingutama, et väljateenitud kingitust elult vastu võtta.
RÄNNAK
Rännak on midagi müstilist. Sa võid elada oma igapäevaelu edasi, kuid rännata enda sees väga põnevatel radadel. Ei pea selleks sõitma seitsme maa ja mere taha, lahutama abielu ja loobuma kõigest. Tõeline rännak toimub alati sinu enda sees, vahet pole mida sa teed ja kus sa oled. Muinasjuttudes rändab peategelane tihti pimedates ja koledates kohtades, kohtudes nõidade ja kurjusega. See peegeldab meile seda, et peame ka iseenda sees kohtuma oma tumedate varjude ja osadega, mida ei tahaks kuidagi päevavalgele tuua.
Võitlus oma tumedamate pooltega ei vii sind kuhugi, hoopis aktsepteerimine ja alistumine sellele, et need tumedad pooled sinus on. Inimese sees on peidus kogu universum, ütlevad targad. Nii on ka sellega, et igas inimeses on sees kurjust ja pimedust. Inimesed, kes varjavad oma tumedat poolt aina naeratades ja “olen väga hea” taha, nendel võtab oma tumedama poolega kohtumine rohkem aega. Lihtsam on neile, kes juba ei käitu iga kord viisakalt ja ootuspäraselt; kes julgevad käituda rohkem iseenda moodi, isegi kui see ei ole alati aktsepteeritud või tahetud teiste poolt.
KANGELASEKS SAAMINE
Muinasjutus saab kangelaseks oma rännaku lõpus, kuid minu meeles on inimene juba siis kangelane, kui ta on astunud oma rännaku teele ehk astunud oma mugavustsoonist välja, sest see on kõige keerulisem osa- astuda välja igapäevastest harjumustest. See tähendab alustada märkamisega, mittetoimivate mustrite läbinägemisega, julgesega teha asju teistmoodi. Kangelane oma teekonnal asub otsima oma Mina- kes ta tegelikult on ja mis elu tegelikult elada tahab.
Kuidas aga jõuda oma tugevusteni, oma päris Minani? Rännakul iseenda sisse hakkad sa nägema mustreid, mis sind enam ei kanna. Peab olema julgust, et nendest mustritest lahti öelda isegi, kui uusi veel ei ole. Alguses piisab sellest, kui otsustad, et sa ei soovi enam vanaviisi teha/elada/kogeda ja küsid elult uut mõtteviisi ja harjumust, mida peaksid endasse integreerima. Ja siis jääd ootama märke.
Sa pead ka aktsepteerima oma tumedamaid pooli. Enda sees seda nõida, kurjust, kavalust ja kõike muud, mida ühiskond ei soosi. Mida rohkem sa teed tutvust nende osadega endas ja hakkad neid atsepteerima, seda rohkem hakkab avalduma sinu tugevus, jõud ja sihikindlus. See on justkui uks uude reaalsusesse, mida oled hakkanud looma. Muinasjuttudes tuleb alati alistada lohet, et jõuda pärale. Inimesed aga proovivad iga hinna eest selle lohe eest põgeneda, tiiruga minna, mitte teda märgata. Otseteed ei ole. Alati tuleb alistada lohet. Või siis talle alistuda.
RÄNNAK ON LÕPUTU
Kas rännak on elu või elu on rännak? Alguses võib tunduda, et jõudes pärale, jõudes kohta, kus sa oled alati tahtnud olla ja kus tunned ennast hästi, on rännak läbi ja võib hakata mugavalt elu nautima. Jah, ajutiselt küll. See on isegi kohustuslik ja tähtis, õppida nautima neid vahepause, mis on rännakute vahel. Nautida seda head ja kerget tunnet nii kaua, kuni tuleb uus sisemine kutse. Kuniks tuleb uus tung, et kuskil on veel midagi. Siis hakkab sisemine Mina kutsuma sind uuele rännakule, sest inimene on programmeeritud pidevalt arenema. Nii ka enda sisemiste avastustega. Usun, et selle eesmärk on pidev oma elu loomine järjest paremale tasemele.
See tähendab seda, et sa võid läbida rännaku ja avastada oma unistuste tööelu ning olla rahul ja õnnelik seal kohas, kuhu oled jõudnud. Mõne aasta pärast võib su sees tekkida uus tung, midagi õppida, avastada, enda maailmapilti ja kogemusi laiendada. See on see tung, mis hakkab sind viima veel rohkem edasi, eesmärgiks luua järjest paremat elu nii sulle endale kui ümbritsevatele inimestele. Alistudes rännaku tungile hakkad sa tundma, et sa päriselt ELAD.
Holistiline karjäärinõustamine on sinu ühe rännaku algus. See on toetus sinu rännaku teel, et jõuaksid oma unistuste tööni, mis on just sellel hetkel sinu jaoks ja sinu heaks. Need rännakute algused on alati põnevad, mitmetahulised, natukene isegi hirmutavad. Olles ise mitmeid rännakuid läbi teinud ja näinud paljude klientide rännakute alguseid tean, kui väga vajab inimese hing rännakul toetust ja ära kuulamist, mõnikord ka suunamist. Üks hetk pusletükid lähevad paika; on vaja vaid aega, on vaja olla enda vastu üdini aus, on vaja enese aktsepteerimist ja siis hakkavad sündima imed. Kogu selle protsessi juures on kõige tähtsam see, et sa julged astuda oma esimesele või juba mitmendale rännakule!
Raamatusoovitus: Carol S. Pearson “Sisemiste kangelaste äratamine”
Minuga saad ühendust võtta: