Minu karjäärimuutuse lugu
Selles artiklis avan teile oma karjäärimuutuse tagamaid. Minu karjäärimuutus toimus vahepeal ka “raskendatud” asjaoludes, aga kõigest lähemalt nüüd siit edasi.
ENESEOTSIMISE FAAS
Eneseotsimise faasi läbivad kõik inimesed, kes hakkavad mõtisklema, et äkki töö/haridus, mis neil on siiani olnud ei teeni enam nende sügavamaid huve ja vajadusi. Soovitakse muutust, aga veel ei teata, mis töö võiks see täpselt olla, mis sobituks nende loomuomaste tugevustega ja annaks soovitud sära.
Minu taustalugu on natukene klassikaline, aga natukene ka mitte. Enne karjäärimuutust töötasin 10 aastat panganduses. Alustasin telleri ametikohast kohe peale keskkooli ja liikusin päris kiiresti edasi mööda karjääriredelit ülesse. Päris kiiresti, olles vaid 21 teenindasin Eesti suurimaid ettevõtteid. Sealt veel mõni aasta edasi istusin Eesti kõige ägedama panga 23ndal korrusel ja nautisin ägedaimat kollektiivi. AGA sisimas oli juba mõni aasta hinge kriipinud tunne, et miskit on minu jaoks kuskil veel. Teadsin vaid, et tahan töötada inimestega rohkem sügavuti- neid nõustada ja aidata neil luua teekond parema eluni. Kuid nii palju, kui ma üritasin välja mõelda, et mis ja kuidas, siis head “vastust” ma kuskilt ei saanud.
Minu tegevused, mis ma tegin ära otsides oma “miskit”:
- olles lõpetanud baka õpinguid suhteliselt üldisel erialal nagu rahvusvaheline ärijuhtimine, võtsin ma ette organisatsioonikäitumise magistri. Tundsin, et see võiks tuua mind lähemale inimese psühholoogilise mõistmiseni (kaalusin ka psühholoogia õpiguid nö algusest peale, aga lõpuks otsustasin edasi liikuda magistriga)
- alustasin õpinguid Holistilises Instituudis, et õppida terapeutilist lähenemist praktilise poole pealt. Samuti huvitas mind juba12 aastat tagasi maailm, mis on silmale nähtamatu. Kindlasti oli eesmärk ka tervendada iseennast, et vastused mu sees tuleksid nähtavale.
- korraldasin mitu enesearengu koolitust, aastatel 2010-2011, kui teadlikkus selles valdkonnas polnud veel üldse massideni jõudnud (kuna ise veel ei osanud ju nendest teemadest professionaalselt rääkida, siis tasub ikka ise korraldada ja kuulata tarkuseterasid!). Külaliskoolitajateks olid ka sellised inimesed nagu Mai Agathe Väljataga, Merit Raju, Kaido Pajumaa ja veel mõned terapeudid, kelle nimed kohe ei tule meelde 🙂
Enamus inimesi, kes minu nõustamispraksisesse jõuavad on just selles faasis nö kinni jooksnud. Tunne on, et midagi peaks muutma, aga ei osata välja mõelda, mis need sammud peaksid olema. Ega “välja mõtlemisega” polegi suuresti midagi teha, kui tahad sügavat muutust. Tuleb läbi tunnetada, mis on see muutus, mida päriselt ihaldad ja õppida aru saama iseendast.
KEERISTORMI FAAS
Mida üksikema faas mulle õpetas? Mis samme ma tegin, et siiski liikuda oma unistuste elu ja töö suunas?
- lapsehoolduspuhkusele jäädes võtsin ma sisimas otsuse, et ma ei naase enam panganduse sektorisse. Et see on see koht ja aeg, kus teha soovitud karjäärimuutus (isegi kui ma täpselt ei teadnud, kuidas ja mida täpselt). Üksikemaks saades see sisemine soov oli vankumatult suur ning ma ei andnud pea kordagi alla oma mõtetes, et see muutus saab teoks.
- Ma võtsin endale aega, et ennast avastada- 1 aasta lapsele, 1 aasta endale ja 1 aasta uue eneseteostuse suunale, et sinna siseneda. Kokku 3 aastat lapsehoolduspuhkust, üksikemana, pool sellest ilma sissetulekuta.
- kolisin üheks aastaks lapsega tagasi kodulinna, et säästa oma unistusteks raha
- ma ei kuulanud pea kõikide inimeste ja lähedaste soovitusi ikka naaseda viimasesse töökohta ning hakata sealt edasi oma unistust teostama. Ma uskusin, et lapse 3 esimest eluaastat on parim aeg muudatuste sisseviimiseks!
- panin kirja ennast Career Coachingu väljaõppesse, sest tundsin, et mulle endale võiks sellest abi olla. Ma ei osanud isegi unistada, et sellest saab minu töö. Käisin mitu kuud väljaõppes teisest linnast, laps ikka veel kodune.
- ma läksin ja lõpetasin magistri õpinguid lapse 1-2 aluaasta vahel, olles totaalselt ilma tugivõrgustikuta ning samas totaalses toetuses oma sõbrannade poolt, kes hoidsid mu last, kes ei käinud lasteaias.
- selle kõige taustal ning mis enim aitas mind edasi- ma pidevalt tegelesin enda sisemaailmaga, st avastasin ja puhastasin endas mittetoimuvaid mustreid ja uskumusi; õppisin ennast uuesti sügavuti armastama ja väärtustama; õppisin taas lootma ja oma unistamistes mitte alla andma. Õppisin andestama ja looma endale just sellist elu, nagu olin kogu aeg tahtnud- isegi kui nüüd see tundus veel keerulisem, kui enne.
Keeristosmi faas oli mu elus väga vajalik, sest raputas mind nii korralikult, et avas minus kõik teekonnad ja loomuomased tugevused, et leiaksin ja teeksin edaspidi oma unistuste tööd.
MÜSTILISTE KOKKUSATTUMISTE FAAS
See faas tuleb su ellu siis, kui sa oled elule näidanud, et takistused sind ei heiduta ning sul on vankumatu soov muutusteks. See tähendab, et elu hakkab tooma su rajale inimesi, olukordi ja kingitusi, mis aitavad sind sinu eesmärgile lähemale. Sina teed oma esimesed sammud.. ja elu teeb sulle sammud vastu.
Kui teha pühendumisega enda sisemaailma puhastust (sh mitte alla anda esimeste takistuste juures), siis hakkavad asjad muutuma ka välismaailmas. Mina nimetan neid sünkroonsusteks. Asjad hakkavad lihtsalt juhtuma. Nagu juhtusid ka minul:
- läksin lõpetama tasulist magistrit, kuid sain üks päev ülikoolist kõne, et sain tasuta kohale, sest keegi oli loobunud oma tasuta kohast ja mina olin just küsinud, et mis võimalused oleksid lõpetada magistrit tasuta kohal.
- olin olnud valmis loobuma ja mitte minema Career Coachingu väljaõpesse (sest see tundus hullumeelne, 1 aastase lapse kõrvalt ja teisest linnast käia seda koolitust läbi tegemas), kui sain kõne koolituse korraldajalt, kes mahedalt uuris, mis mu loobumise tagamaad on ja äkki oleks minu jaoks ikka õige nendega liituda. Siiamaani arvan, et see oli keegi ingel, kes mulle helistas ja suunas õigele teele 🙂
- kui otsisin endale coachingu praktikasse ühe inimese, siis kujunes sellest välja 5 inimesega praktika ning osad inimesed jäid nö ukse taha, kellest kasvas välja koheselt peale tunnistuse saamist ka minu klientuur. Kui see pole märk, et olen õigel teel- siis mis veel!
- kuna algusaastatel oma erapraksist üles ehitades vajasin ka stabiilsemat sissetulekut, siis vajasin ka töökohta ning unistasin värbaja ametist (milles mul oli kogemust 0). Kui hakkasin ülikooli lõpetama, siis võtsin endale sihtmärgiks, et saan värbamise alal tööle kohe peale magistri diplomi saamist ning nii see läkski. Juhuslikult mainisin oma soovist magistritöö juhendajale, kes oli osanik ühes personaliotsingu firmas, kes omakorda soovitas mind ning nii sain sukelduda pea ees värbamistöösse ilma igasuguse eelneva kogemuseta.
- kui magister oli lõpetatud, tööpakkumine käes ning vaikselt toimetas juba erapraksis, siis teadsin, et on aeg ka uueks suhteks- siis kohtusin ka oma praeguse abikaasaga 🙂 Sellega sai läbi üks etapp, kus olin teel oma unistuste elu juurde!
Praegu on mul selja taga 4 aastat töökogemust värbajana nii personaliotsingu ettevõttes kui Eesti ühes suurimas ettevõttes Eesti Energia, 8+ aastat kogemust karjääri coachina nii läbi oma erapraksise kui ka Eesti Energia organisatsioonis sees, lisaks koostöötamist erinevate väiksemate Eesti ettevõttetega nii personaliküsimustes kui karjäärinõustamises.
Ise tagant järgi näen, et suurim väljakutse oli esimeste (suurte) takistuste juures mitte alla anda. Elu testis mind, kas mu soov on piisavalt suur ja kas ma olen piisavalt pühendnud oma unistustele.
Kui sa tunned, et soovid teha karjäärimuutust, kuid oled selles minu kirjeldatud esimeses “eneseotsimise” faasis kinni (ja sa oled värske lapsevanem, sest nagu mäletad- see on parim aeg, et teha elus muudatusi!), siis allolev grupp võib sind tõeliselt toetada. Minul läks vastusteni jõudmise aeg mitu head aastat ning väga palju üksinda pusimist, kuid omandasin tehnikaid, mis kiirendavad seda protsessi. Kõige tähtsam on sinu vankumatu soov muutuseks. Kui tunned, et see on midagi sulle, siis oled väga oodatud!
https://www.sammedasi.ee/grupp/